Nopped

Hüpertensioon (kõrgvererõhutõbi) [Hiina tervishoiu saladused]

2011-06-18T11:36:00.010+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 207-210]

Hüpertensioon
(kõrgvererõhutõbi)

Kirjeldus

Hüpertensioon on teine nimetus kõrgele vererõhule. See tähendab, et veri liigub läbi arterite survega, mis on liiga kõrge, et olla tervisele hea, pannes südamele ja arteritele suurenenud koormuse. Hinnatakse, et ligi 60 miljonil ameeriklasel on kõrge vererõhk.

Ideaalsetes tingimustes peaks vererõhunäit olema 120/80. Ülemist näitu nimetataks süstoolseks. Selle juures on vere surve vastu arteriseinu normaalsest kõrgem, kui süda kokku tõmbub ja vere vereringesse tõukab. Alumine näit on diastoolne ja esineb siis, kui süda täitub verega ja vere surve on kõige madalam. Seda tuntakse ka kui puhkeseisundit. Diastoolne näit on olulisem, kuna süda ja arterid on enamiku aja laienenud faasis. Kui vererõhk ületab 140/90, diagnoositakse teil hüpertensioon.

Kuigi kõrge vererõhk iseenesest ei tarvitse olla halb, võib see kahjustada südant, neere ja veresooni. Sest kui vererõhk tõuseb, teeb vere kasvanud jõuga tukslemine vastu arteriseinu need aja jooksul tursunuks või krobeliseks, nõnda vähehaaval kahandades vere voolu neerudesse, südamesse, ajju ja silmadesse. Lõpuks kasvab infarkti, ajurabanduse, neeruhädade ja tõsiste silmahaiguste risk. Kõrge vererõhk on enam kui pooltel inimestel, kel on esinenud stenokardia, anürism või ajusisene verejooks. Kui kõrge vererõhuga kaasneb rasvumine, suitsetamine või diabeet, kasvab infarkti- või insuldirisk mitu korda.

Sümtomid või märgid

Need on pidevalt kõrgenenud vererõhk üle 130/85, uimasus, eriti ronides kõrgetesse kohtadesse, peavalud, tinnitus, higistamine, surumistunne peas ja peapööritus kõndimisel, udune nägemine, unetus, südamepekslemine, õhupuudus, mälulüngad, sõrmede suremine, umbne tunne rinnas ning ärritatuvus ja roidumus. Raskematel juhtudel võib esineda raskusi hingamisel, iiveldus, oksendamine ja isegi šokk.

Põhjused

Kõrget vererõhku põhjustab veresoonte ahenemine. Kui veresooned kitsamaks muutuvad, on verel raskem neid läbida. See avaldab südamele survet, mis on vererõhu mõõt. Ainus suurim kõrge vererõhu põhjus on ebatervislik eluviis: toit, milles on liigselt rasva, soola, suhkrut ja naatriumi ning vähe kiudainet, kehalise koormuse puudumine, suitsetamine ja joomine.

Nagu nüüdseks on selge, tõstab rasv rõhku, suurendades vere paksust ja kehakaalu ning stimuleerides veresooni ahendavaid hormoone. Olukorda halvendab veelgi piisava kehalise koormuse puudumine, mis põhjustab rasva ladestumise kehas ning aeglustab ainevahetusprotsessi. Seega on rasvunud ja ülekaalulised inimesed hüpertensioonile ülimalt vastuvõtlikud.

Suitsetamine ja joomine võib vererõhku tuntavalt tõsta ja suurendada kõvasti insuldiriski. Suitsetamine ahendab kõiki artereid ja kapillaare, nii et süda peab nendest vere läbipumpamiseks rohkem tööd tegema.

Alkoholi tarvitamine hävitab maksarakke, mis toodavad vererõhku kontrollivaid kemikaale.

Stress on veel üks tähtis hüpertensiooni põhjus. Koos depressiooniga võib see suurendada adrenaliinitootmist, mille tulemuseks on kõrge vererõhk. Ka ahendab stress veresooni käsivartes ja jalgades, tõstes sellega südame löögisagedust. Stress ja emotsionaalsed erutused võivad häirida sooni reguleerivat funktsiooni ajukoores, suurendades rõhku veresoontele ja nõnda ka vererõhku.

Viimasel ajal on oletatud, et veel üks hüpertensiooni põhjus võib olla ka kaltsiumidefitsiit. Framinghami südameuurimus, mis jälgis 18 aasta jooksul 432 meest, leidis, et neil, kes tarvitasid kõige rohkem kaltsiumi, oli hüpertensioonirisk 20% madalam kui nendel, kes kaltsiumi kõige vähem võtsid.

Keskkonnatingimused kummitavad meid ühe rohkem ning põhjustavad kõrget vererõhku. Dr Ron Kennedy oletab, et mürgised raskemetallid õhus, mida me hingame, ja vees, mida me joome, on üheks olulisemaks põhjuseks. Dr Kennedy sõnutsi on kõrge vererõhuga patsientidel leitud neli korda suurem mürgise kaadiumi tase kui normaalse vererõhuga inimestel.

Normaalselt kipub vererõhk eaga kasvama. Küsitlused leiavad ka, et kuni 55. eluaastani on meestel suurem risk saada kõrge vererõhk. Kuid pärast 65. eluaastat on kõrge vererõhu risk naistel suurem kui meestel.

Ennetamine ja ravimine

Kuna kaalukaotus on hüpertensiooni talitsemisel ja vererõhu alandamisel tähtsaim tegur, siis on igapäevane treenimine eriti tähtis. Hiinas tehtud kliinilised uurimused näitavad, et regulaarne qigong'i ja dharma sisemiste harjutuste praktiseerimine koos küllaldase une, tervisliku dieedi ja stressi talitseva mentaalse distsipliiniga võivad kõik edukalt kõrget vererõhku ära hoida ja ravida.

Dieetravi

Jätke ära või vähendage oluliselt alkoholi, kohvi, karastusjooke ja suhkrut, soola, vürtsiseid, rasvaseid ja töödeldud toiduaineid, nagu sealiha, kanged paprikad, sinep, magussöögid ja nõnda edasi.
Piirake rangelt punase liha söömist.
Vältige kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, nagu munakollane ning loomamaks ja -neerud.
Jätke suitsetamine maha või vähendage oluliselt kogust ning hoiduge passiivsest suitsetamisest.
Sööge rohkem värskeid aed- ja puuvilju.
Meretaimed ja pruunvetikas alandavad efektiivselt vererõhku.
Tehke roog sellerist ja 20 punaseset datlist. Sööge kord päevas. See võib tõhusalt vererõhku alandada.
Jooge regulaarselt krüsanteemidest valmistatud teed, et alandada vererõhku.
Pange tomatid vähesesse keeva vette, koorige tomatid ja sööge.
Hautage 210 grammi värskeid meritigusid 60 grammi kristallsuhkruga 30 minutit. Sööge hommikueineks.
Puhastage ja viilutage baklažaan, segage vähese seesamiõli ja soolaga. Hautage 30 minutit ja sööge.
Keetke puder värsketest rannakarpidest, konservmunast ja riisist. Sööge õhtusöögiks.
Keetke vees värskeid pruunvetikaid ja rohelisi ube tund aega. Sööge eineks.
Praadige keskmisel kuumusel värskeid kammkarpe, sellerit, sibulaid, küüslauguküüsi, vesipähkleid ja tomateid. See roog on eriti efektiivne püsiva ja muule ravile allumatu hüpertensiooni puhul.
Jamss ehk magus kartul on eriti tõhus vererõhu alandaja ja normaalsel tasemel hoidja.
Kasutage loomsete rasvade asemel taimeõlisid, nagu seesami-, maapähkli- ja maisiõli, et alandada kolesteroolitaset.
Jooge rohkesti sidruni-, apelsini-, selleri-, peedi- ja porgandimahla.
Sööge kord päevas eineks kibe- ja/või käsnkõrvitsat. Need aedviljad on vererõhu alandamisel eriti efektiivsed. Valmistamisel võtke seemned välja ja lõigake kõrvitsad väikesteks tükkideks. Praadige neid kergelt oliiviõlis ja seejärel hautage väheses vees paar minutit.
Sööge küüslauku, kalaõli, sellerit, viirpuuvilju ja kakiploome. Ka roheline tee on hea abimees.
Võtke rohkem kaltsiumi (rikkalikult piimasaadustes ja sardiinides) ja magneesiumi (sojaubades ja mandlites).
Küüslauk, sibulad, arbuusid ja kurgid on head looduslikud diureetikumid.
Keetke 450 grammi kuivatatud maapähkli taimi vees, et teha teed. Jooge kolme nädala jooksul klaas päevas.
Sööge iga päev palju banaane, vähemalt seitse.
Sööge meretaimi nagu põisadru ja nori.
Tehke krüsanteemiteed. Jooge iga päev mitu klaasi.
Jooge igal hommikul pärast ülestõusmist ja enne õhtusööki klaas jahedat meevett vähese seesamiõliga.
Sojaoad aitavad kõrge vererõhu puhul. Leotage öö läbi vees 125 grammi sojaubasid, siis keetke neid 30 minutit. Jooge leem ja sööge oad eineks. See aitab vähendada kolesterooli.
Sööge iga päev 30 või 60 grammi päevalille- või kõrvitsaseemneid, kas värskeid või kergelt kuivatatud.
Leotage öö läbi klaasitäies äädikas 60 grammi maapähkleid. Hommikul jooge äädikas ja sööge maapähklid. Tehke seda kahe nädala jooksul kord päevas.
Võtke 450 grammi värsket sellerit ja pressige mahl välja. Segage mahl vähese meega ja soojendage kergelt. Jagage kaeks võrdseks portsjoniks, jooge tund enne lõunat ja tund enne õhtusööki. Hiina teooria ütleb, et seller võib ravida hüpertensiooni, kuna mõjutab maksa ja seega veresüsteemi.
Sööge kahe nädala jooksul hommikul tühja kõhuga üks või kaks värsket tomatit.
Hakkige 450 grammi vesipähkleid ja 450 grammi rõikaid. Pressige mahl välja ja jooge vähese meega kaks korda päevas.
Keetke eineks meretaimi, riisi ja mungaubasid.
Keetke 30 grammi viirpuuvilja lõike vees ja sööge nagu suppi iga päev. Viirpuuviljad võivad seedida rasva ja hoida ära selle sattumist verre, saates selle soolestiku kaudu välja. Traditsiooniliselt kasutavad hiinlased viirpuuvilja toiduvalmistamisel, et kiirendada liha ja kana pehmenemist.

Teisi looduslikke ravimisviise

Hoidke meel kerge ja päevakava korrapärane. Vältige vihastamist ja muid ägedaid emotsioone.
Praktiseerige iga päev enne hommikusööki dharma sisemisi harjutusi. (Vaadake 4. lisa.)
Piirake oma suguelu. Seks kiirendab südame löögisagedust ja tõstab vererõhku. Liiga palju seksi mõjub halvasti.
Praktiseerige iga päev qigong'i. Qigong on väga efektiivne vererõhu ja stressi alandaja. Hiina loodusliku tervishoiu süsteemis peetakse qi'd verd ringiajavaks jõuks. Qigong'i harjutus sunnib qi'd liikuma allapoole, nõnda alandades vererõhku. Teaduslikud jälgimised näitavad, et kõrge vererõhuga patsientidel laienevad arterid pärast qigong'i harjutusi, tähendab, nende vererõhk on alanenud. (Vaadake 1. lisa.)
Qigong'i tehes mõtelge akupunktile Yongqiong talla keskel. Harjutuse ajal kahekordistab vaimu keskendamine sellele akupunktile vererõhku alandavat toimet. Vanad hiinlased ütlesid, et see alandab südame tuld ja vererõhku. (Vaadake 7. lisa.)
Praktiseerige heli-qigong'i, häälitsedes "ha", "xu" või "he". (Vaadake 3. lisa.)
Masseerige mitu korda päevas mõlemat jalatalda, eelitatavalt pärast leotamist soojas vees.
Sikutades sageli sõrmedega oma kõrvu üles ja alla.
Tõmmake sageli varbaid konksu ja sirutage välja. Vanad hiinlased ütlevad, et sellel harjutusel on mitmekordne toime, muu hulgas vererõhu alandamine ja seksuaalvitaalsuse ergutamine.
Tehke soe (mitte kuum) vann. See on ülimalt soovitatav verevoolu kehas alla suunamiseks.
Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas, iga kord kaks kuni kolm minutit, järgmisi akupunkte: Baihui, Fenglong, kõrvanibud, Fengchi, Guanyuan, Fengfu, Hegu, Qihai, Quchi, Shenmen, Hukou, Taichong, Zusanli, Taiyang, Yongquan ja Yintang. (Vaadake 7. lisa.)

Lööge taevatrummi [Hiina tervishoiu saladused]

2010-10-31T19:57:00.003+02:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 260-262]

Lööge taevatrummi

Kuidas teha

Hõõruge käed soojaks.
Katke kõrvad pihkudega, sõrmed kõverdatud ümber kukla.
Suruge nimetissõrmed keskmitele sõrmedele ja libistage siis nimetissõrm äkki maha, nii et käib kiire nips vastu pead, mis tekitab trummiheli, siit ka harjutuse nimi. Tehke seda 36 korda. Hingake sügavalt ja loomulikult.

Raviv toime

See harjutus võib ennetada ja kergendada peavalusid, tinnitust, Alzhemeri ja Parkinsoni tõbe, kuulmislangust, kõrvahaigusi ja parandada mälu.

Peavalu [Hiina tervishoiu saladused]

2010-10-31T19:25:00.009+02:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 260-262]

Peavalu

Kirjeldus
Mõned inimesed kannatavad sageli või krooniliselt peavalu, kuigi puudub nohu, gripp, palavik või muu põhjus. Peavalu on haigus, millel võib olla erinevaid vorme. See võib paikneda kas teatavates pea piirkondades või haarata kogu pea. Valu võib olla tuim, pistev, puuriv või tuikav. Kestuselt võib see olla põgus, püsiv või perioodiline, teravate spasmidena korduv. Enamikul juhtudel kaasneb peavaluga varieeruvas astmes rahutus, uimasus, iiveldus ja pinin kõrvades.

Sümptomid või märgid
Tavalised sümptomid on sagedased, kroonilised peavalud, millel puudub nähtav põhjus ja millega kaasneb rahutus, uimasus, iiveldus või tinnitus. Teised võimalikud sümptomid on isupuudus, suutmatus uinuda ja sellest tingitud väsimus.

Põhjused
Peavalul on mitu varjatud põhjust, mida harva arvestatakse. Üks on ülepingutamine, peamiselt liiga kõvasti töötamine, liiga kaua arvuti ees istumine või liigne treenimine. Pingutus paneb koormuse väikestele kapillaaridele, mis toidavad aju. Tulemuseks on, et need kapillaarid blokeeritakse, nii usuvad hiinlased, jättes aju ilma hapnikust ja glükoosist. Tähtis on meeles pidada, et inimese organism vajab treenimist, aga korraga liiga palju treenida - nii vaimselt kui füüsiliselt - on kurjast ja viib organismi tasakaalust välja. See on märgiks, et sisemisele eluenergiale on esitatud liiga palju nõudmisi ja pole antud aega taastuda, nõnda räägib hiina loodusliku tervisehoiu teooria.
Teine põhjus on meeletu seks, mis on reguleeritud seksi otsene vastand. Meeletu seksi all mõtlen ma suguühet sensuaalse naudingu pärast, arvestamata selle kaugemaid negatiivseid mõjusid tervisele, nagu juhtub, kui inimene käib pillavalt ümber oma hinnalise seemnega. See käib eriti meeste kohta. Küsitlused näitavad, et naistest kaks korda rohkem kannatavad mehed armuühte ajal peavalu, tavaliselt just orgasmi hetkel. See on klassikaline näide hiina ütlusele: ”Äärmine rõõm sünnitab kurvastust.”
Kolmas põhjus on halvas toitumises. Kas süüakse ebatervislikku toitu või jäetakse söögikorrad sageli vahele, enamasti hommikusöök. Normaalselt vajame kolme toidukorda päevas, nõnda nõuab looduse seadus ja tuhandeid aastaid vana inimeste kogemus. Selle reegli pidev rikkumine alandab veresuhkru taset kehas ja põhjustab eluenergia kadu. Nii ei saa pea küllaldaselt verd ning järgneb peavalu ja uimasus.
Veel üks põhjus võib olla moodsates bürootingimustes, nagu arvutiekraanid, kliimaseadmed, faksiaparaadid ja paljud muud elektroonilised seadmed. Üks on kindel, kuuldamatu heli, mida need arvutid ja muud aparaadid tekitavad, võib vallandada peavalu ja tõsta stressitaset. Ka liiga kaua arvutiekraani ees töötamine võib pea valutama panna.
Traditsioonilises hiina meditsiinis diagnoositakse kroonilist peavalu kui qi-energia puudujääki veres.

Ennetamine ja ravimine
Hoiduge ülemäärasest töötamisest ja koormusest. Vältige stressi ja depressiooni. Ärge pruukige alkoholi, sigarette, karastusjooke ja vürtsiseid toite. Praktiseerige regulaarselt hingamis- ja teisi leebeid harjutusi.

Dieetravi

Kui teil on ränk peavalu, istuge ja jooge klaas sooja vett või heitke pikali, pange silmad kinni ja hingake paar korda sügavalt.
Rohelised aedviljad, tomatid, apelsinid ja päevalilleseemned on peavalu puhul head.
Klaas õuna- ja sellerimahla segu võib tuua kiiret kergendust.
Sööge regulaarselt küüslauku. Küüslauk puhastab veresooni ja eemaldab kehast mürgised jääkaineid, nõnda leevendades sümptomeid.
Hautage vees pool tundi värske punase hõbekarpkala pead, lisades veidi ingverit ja soola. Sööge kõik ja jooge leem. Tehke seda kord päevas kahe nädala jooksul.
Jooge rohkesti apelsini-, sidruni-, õuna- ja porgandimahla.
Praadige taimeõlis paar minutit pisut koriandrit. Lisage soola ja vett. Kui vesi keeb, lööge sisse kaks muna, keetke koos paar minutit ja sööge kõik ära.
Sööge mune iga päev. Munakollane sisaldab rikkalikult letsitiini ja orgaanilist kolesterooli, toitained, mis kosutavad aju ja koguvad energiat. Kui see ravi teie puhul toimib, siis peaksite selle juurde jääma, kuni peavalu kaob.
Sööge värskeid rõikaid või jooge rõikamahla.
Laske tõmmata rohelist teed koos vähese punase porsiga. Jooge tee.
Närige tühja kõhuga viil ženšenni või jooge ženšenniteed. Vanad hiinlased soovitavad ženšenni kui aju, vere ja qi-energia toitu.
Hautage üks kalaõlikapsel ja värske muna koos kristallsuhkruga.
Lööge katki värske muna, eelistatavalt hanemuna, ja aurutage väheses veas 30 g kristallsuhkruga 3-5 minutit. Sööge tühja kõhu peale. Tehke seda üks kuni kaks korda päevas.

Teisi looduslikke ravimisviise

Koputage mitu korda päevas kukalt. (Vaadake "Lööge taevatrummi" 5. lisas.)
Praktiseerige kaks korda päevas qigong'i, hoolitsedes, et ümbrus oleks vaikne ja õhk värske.
Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Baihui, Baixie (Yemen), Chengjiang, Waiguan, Shangxing, Hegu, Fengchi, Tianzhu, Fengfu, Qianding, Taichong, Yintang, Hukou ja Taiyang. (Vaadake 7. lisa.)

Ajupoolkerad

2008-07-05T10:48:00.001+03:00

[Ajakiri "Kolmas silm kevadine eri" 2008 lk. 14 lõik artiklist "Nirvaanasse" Dr Jill Bolte Taylor'i esinemisest]

/.../

Teatavasti on aju kaks poolkera üksteisest täiesti lahus, nad kommunikeeruvad omavahel mõhnkeha kaudu (corpus callosum), milles on 300 miljonit närvikiudu. Ent nad asuvad üksteisest eraldi, töötlevad informatsiooni erinevalt, kumbki ajupoolkera mõtleb erinevatest asjadest, nad hoolitsevad erinevate asjade eest, ja ma julgen öelda - neil on väga erinevad isiksuseomadused.

Meie parem ajupoolkera tegeleb käesoleva momendiga, kõigega, mis on siin ja praegu. Ta mõtleb piltides ja õpib kinesteetliselt keha liigutustest. Informatsioon liigub sünkroonse energiavoona läbi kõikide sensorsüsteemide. Ja siis see purskub sellesse tohutusse kollaaži, millisena paistab praegune hetk - kuidas see lõhnab ja maitseb, kuidas tundub ja kõlab. Ma olen energeetiline olend, ühenduses kogu ümbritseva energiaga parema ajupoolkera teadvuse kaudu. Me kõik oleme energeetilised olendid - oleme üksteisega ühenduses meie parema ajupoolkera teadvuse kaudu nagu üks inimpere. Siin ja praegu oleme kõik sellel planeedil õed ja vennad, et muuta maailma paremaks. Ja praegusel hetkel oleme täiuslikud. Me oleme tervik. Me oleme ilus(ad).

Meie vasak ajupoolkera on hoopis midagi muud. Vasak poolkera mõtleb lineaarselt ja metoodiliselt, ta on kõik, mis on olnud minevikus ja kõik, mis tuleb tulevikus. Vasak ajupoolkera on "ehitatud" nii, et ta suudab haarata kolossaalse kollaaži käesolevast hetkest ning hakkab noppima sellest detaile ... ja veel ja veel ... Seejärel kategoriseerib ja organiseerib ta kogu saadud info. Seostades seda kõigega, mida oleme minevikus õppinud, ja projetseerides seda tulevikku kõiksuguste võimalustena.
Meie vasak ajupoolkera mõtleb keeleliselt. See on see katkematu ajusädin, mis ühendab mu sise- ja välismaailma. See on nagu väike hääleke, mis ütleb: "Hei, sa ei tohiks unustada, et peaksid koduteel ostma mõned banaanid, mis oleks vaja hommikul ära süüa." See on see kalkuleeriv taip, mis tuletab meelde, millal pean pesu pesema. Võib-olla kõige tähtsam on see väike hääl, mis ütleb mulle: "Ma olen, ma olen". Ja niipea, kui mu vasak ajupoolkera ütleb mulle "ma olen", hakkan ma tegelikult eralduma, muutun indiviidiks, lahus mind ümbritsevast energiavoost ja lahus teistest.

/.../

Vt ka "Insult seestpoolt".

ULTRAHELI - vabatahtlik tasuline mutatsioon

2007-09-25T01:48:00.000+03:00

ULTRAHELI - vabatahtlik tasuline mutatsioon - tasu saabub 15-20 aasta pärast

Meie maal (Venemaast on jutt) ultraheli kasutamine hakkas peale 1993.aastal, kui lagunes rahvast kaitsva kontrolli süsteem, mille kohus oli hoida inimesi tervistkahjustava tehnika eest. Ultraheli peamine saavutus : tema kasutamise lihtsus ja kommerskasum - murdsid kõik "vana režiimi" tõkked, et juurutada see "kasulik" tehnika. Vanarežiimilised "mahajäänud" kontrolli instituudid, püüdsid väga täpselt selgeks saada, kuidas ikkagi mõjutab antud tehnika inimese organismi. Püüdsid välja selgitada, mis mõju on talle edaspidiseks ehk mis tagajärgi on oodata.Keskmiselt selliste uuringute kestvus oli 1-5 aastat ja tehti hiirte peal. NSVL seaduste järgi kõik UH-ga kokkupuutuvad töötajad said tervistkahjustava töö eest ka väärilist palka, pikemat puhkust jmt.

Kuid saabus turumajandus ja arstid hakkasid üksteise võidu hüüdma, et UH on süütu asjake ja vaga vajalik,et seda on väga mugav kasutada uuringuteks. Eriti raseduse korral. Teatati, et Venemaal ei ole üldse teadust ollagi,mis te lolli mängite ! Vat läänes - seal on progress !

Aga nüüd siis hakkavad ka läänest kostma teised jutud ja ilmuma artiklid.

Järjekordne uus uurimus näitas, et UH uuring rasedatel naistel võib segada loote normaalset aju arengut. Jelski ???? instituudi teadlased tõestasid, et UH lained mõjutavad negatiivselt toimet lootele. Nimelt tema närvirakkudele, teatab saksa ajaleht "Die Zeit".

Grupp teadlasi, eesotsas autoriteetse neurobioloogi Pasco Rikatšaga, mõjutas tiineid hiiri kolme viimase tiinuspäeva jooksul erineva pikkusega aegade jooksul. Kasutati toodet, millega tavaliselt uuritakse inimesi. Seejärel otsiti loodete ajus markeeritud neuroneid, mis peavad enne sündi kolme päeva jooksul liikuma teatud kohta ajus. Aju oli välisvaatlusel ja siseehituselt visuaalsel vaatlemisel täiesti normaalne, ka suurus. Kuid kõigil hiirepoegadel nn. neuronid E16 ei olnud oma kohale liikunud. Nad olid justkui "ära eksinud" hallaju süvakihtidesse, kuigi oleks pidanud saabuma aju koorde. Mida rohkem looteid kiiritati, seda enam oli "eksinud" neuroneid. Osad neuronid olid isegi valges aju olluses. Nendel rakkudel puudusid ka positsioneerivate neuronite kindlad keemilised omadused. Sellised rakud ei suuda täta neile looduse poolt määratud ülesandeid. Ühesõnaga : TOIMUB RAKKUDE DNA MUTATSIOON.

UH-s kasutatkse kõrsagedusega laineid, mis läbides vedeliku või pehmed koed, näitab tihkemate kudede kogumit ehk siis loodet antud juhul. Lained peegelduvad ja ekraanile moodustub loote kujutis. UH uurin ei vaja mingit eelnevat ettevalmistus. Vaid raseduse algjärgus palutakse tulla uuringule täis põiega, et saada tervam pilt. Heida vaid pikali, kõht paljaks, geel peale ja kümmekonna minutiga ongi ülevaade olemas. Emadele meeldib ekraanilt näha oma lapsukest ja palutakse teha ka esimesed "fotod" mälestuseks. Tavaliselt looted reageerivad uuringule aktiivse liigutamisega. Seda testi kasutatakse ka "tarkpeade" poolt juhul kui emad on mures, et loode on kaua liikumatu olnud. Selle uuringu käigus loote südamelöögid sagenevad. Ta tunnetab negatiivset toimet ja reflektoorselt reageerib kiiritusele, püüdes end "päästa". Uudishimu rahuldamine, näiteks soo teada saamiseks, ei ole just eriti tugev argument, oma lapse tervise hinnaga.... USA-s näiteks Rahvuslik Instituut ei kiitnud heaks kohustuslikke UH uuringuid kõikidele rasedatele.

P.P.Gorjajevi uuringud.

Löök genotüübile.

Kahjutuks peetav UH võib kahjustada geneetilist aparaati. Sellisel järeldusele tulid Moskvas Venemaa Taduste Akadeemia Teoreetiliste probleemide osakonna teadlased, keda juhatas Pjotr Petrovitš Gorjajev.

"Peab tunnistama, me kartsime, et geneetika sedused võivad käänduda inimkonna vastu, " jutustas P.Gorjajev. "Aga siis ilmnes, et inimkonna hävitamisega juba tegelevad....ARSTID !

Teadmata, mida nad teevad, mõjutavad meedikud inimese geneetilis aparaati. Me ei suuda isegi ette kujutada, mida selline massiline eksperiment endaga kaasa tuua võib."

"Ärkamine" toimus alles hiljuti.

P.Gorjajev (Bioloogia teadustekandidaat) ja A.Berezin (Füüsika-matemaatika teaduste- kandidaat) seadsid endale eesmärgi : tungida "pühasse paika" - DNA spiraali, mis juhib organismi arengut. Loodus püüab igati kaitsta genoomi kõikvõimalike sissetungide eest ja säilitada pärimisprogrammi tervena. Teadlased otsustasid teha "korrektuuri" ja kirjutada oma uus info DNA "tekstidesse".

On teada, et rakus eemaldatud DNA molekulid "annavad" kõiksugu erinevaid signaale. See on tõeline ELU sümfoonia, kus on kõikide kudede, organite ja süsteemide "meloodiad". Teadlased suudavad määrata seni vaid nende akustiliste võngete spektrit. Need võnked on väga nõrgad ja neid on väga palju. Seega suudab neid eristada vaid ülitundlik aparatuur.

Sellest kaosest eraldi hääli välja tuua aitavad valgusekandjad - footonid. Laseri geel-neoon kiir suunatakse DNA võnkuvatele molekulidele. Neist peegelduv valgus hajub ja kirjutatakse üles tundliku aparaadi poolt. Sellist mõõtmise süsteemi kutsutakse footonite korrelatsiooni spektroskoopiaks.

Gorjajev ja Berezin panid katseklaasi vesilahuse sisse DNA molekulid ja töötlesid UH generaatori abil. Nad keeldusid tervet katsekäiku välja rääkimast, kuid mainisid, et töötluse ajal oli kuulda vahepeal ka justkui peenikest vilet. Kuid tulemusi nad ei varja - vastupidi : nad tunnevad oma kohusena sellest rääkida ja laiadele massidele.

Enne UH-ga töötlemist olid DNA molekulid tekitanud helisid väga laias diapasoonis : 1 kuni mitusada herzi: Peale töötlust aga "kõlas" nende hüüd, ja tugevalt, 10 Herzi sagedusel. See nähtus kesti nädalaid. Võngete amplituud ei vähenend. ELU sümfooniast oli järel vaid läbilõikav vile......

"DNA tööd võib võrrelda väga kiire arvutiga, mis suudab momentaalselt vastu võtta suure koguse otsuseid. Kuid nüüd kujutlege, et sellele arvutile virutati kuvaldaga ja nüüd annab ta kõikidele küsimustele ühe vastuse.....error. Midagi taolist toimub ka lainelise genoomi puhul, kui teda töödelda UH. Tema laine maatritsid on nüüd rikutud ja välja tuleb vaid ühetaoline pinin..." selgitas asja olemust Gorjajev.

MILLEST KISENDAB FANTOOM

Kuid üks teine fakt ehmatas teadlased palju enam ära. Akulistiline muutus ei toimunud kohe.Peale UH töötlust mõõtsid nad, et kuidas DNA preparaat "kõlab". Ei avastatud mingit muutust. Nördinud teadlased kallasid lahuse minema ja täitsid uuega. Kuna aga oli tööpäeva lõpp, siis lahus pandi katseklaasiga külmkappi. Hommikul soojendasid üles ja hakkasid mõõtma, et oleks võrdlus enne ja pärast töötlust. Nende ehmatuseks käitus uus DNA lahus nii nagu oleks teda juba kiiritatud.

"Äkki oli viga külmkappi panna? " arutati omavahel.

"Ei või olla ! Me oleme DNA-d ka sügavkülmutanud, kuid see ei muuda nende spektrit!" vaidlesid teised vastu.

Lõpuks valmistati uues katseklaasis uus DNA lahus ja asetati vana katseklaasi asemele. Nati aja pärast hakkas aparaat läbilõikavalt "vinguma" Ja kõik viitas sellele, et teda juba nagu oleks töödeldud UH-ga. Peale korduvaid katseid jõudsid teadlased järeldusele, et UH "solvas" DNA molekule ja need omakorda "salvestasid mällu" selle töötluse. Molekulid olid kiiritamise käigus saanud tohutu vapustuse, peale mida nad mõnda aega toibusid ja viimaks töötasid välja "valu ja hirmu fantoomi", mis jäi selle koha peale, kus katseklaas oli olnud. Selle fantoomi tõttu ka teised DNA molekulid uues katseklaasis said tunda "valu ja hirmu" ning "hakkasid hirmust karjuma" samal, 10 Herzisel sagedusel.

Edasistel katsetustel ja uuringutel selgus, et UH-ga töötlemisel DNA spiraalid põimuvad lahti ja isegi rebenevad - mis muidu juhtub näiteks molekulide kuumutamisel.Sellise mehhanilise vigastamise korral tekivad elektromagneetilised lained, mis loovadki fantoomi. Fantoom omakorda on võimeline lõhustama DNA-d nagu UH või kõrge temperatuur.Midagi analoogilist toimub, kui haavatud inimesel amputeeritakse jalg või käsi. Kuigi jäset enam ei ole, tunneb inimene aastaid valusid, mida ta koges haavata saamisel. Gorjajevi meelest tekib fantoomieffekt vahel ka vähkkasvajate kohale : kui kasvaja on eemaldatud, jääb sinna laineline matriits, mis hiljem loob uue vähirakkude koloonia.Teadlase on seisukohal, et nende eksperimendi ajal aitas fantoomi loomisele kaasa........ vesi, milles ujusid DNA molekulid. UH generaatori mõju tõttu selles lahuses võisid moodustuda grupid mõnedest vee molekulidest - need omakorda muutusid justkui väikesteks generaatoriteks ja edastasid laineid vahetpidamata igast küljest DNA molekulidele, mille tagajärjel toimus DNA vigastamine. Selle tulemusena lõhutud spiraalide otstele moodustusid elektomagnelainete kogumid - solitonid, mis võisid eksisteerida ka iseseisvalt, laadides ennast ümbritseva keskkonna energiast. Nende solitonide koosmõjul tekkiski laineline matriits ehk siis fantoom.

Teadlastel õnnestus seda DNA fantoomi ka pildistada. Preparaadi lähedale tekkis ere kera, millest väljusid oksa taolised energia pulseeringud. Oli nagu puu võra, mis on saanud välgu tabamuse. Ainult lehestiku asemel oli "võra" moodustunud heledatest ülikergete mikroosiste pilvest. Fantoom "hõljus" DNA preparaadi kõrval. Kui katseklaas ära viidi, siis jäi ta ikkagi sellele kohale. Sätendavat "võra" heleda pilve taustal õnnestus teadlastel fikseerida mitmele filmilindile.

DNA-le mängitakse matuse muusikat...

"Need eksperimendid näitavad,"räägib Gorjajev "et UH kutsub esile mitte ainult mehhaanilise vigastuse, vaid ka DNA välja moondumise. See tähendab, et pärilikkuse programmis võivad esineda häired : moondunud väli hakkab moodustama "rikkis kudet", millest aga ei saa areneda tervet organismi."

"Kuid see on ju kohutav !" katkestasin ma (ajakirjanik) teadlast. "Kogu maailmas on ju praegu nii moodne UH-ga skanneerimine. Meetodit loetakse täiesti kahjutuks ja seetõttu kasutataksegi eriti rasedate naiste diagnoosimisel. Väga palju kasutatakse seda ka juba sündinud laste uuringutel. Valgustatkse läbi ka lihtsalt selleks, et saada teada sugu. Teine asi, kui loote seisundis oleks midagi ohtlikku ! Enesekindlus ja kergemeelsus "looduse kuningate" poolt on lausa hämmastavad! "

Paljud on kuulnud, et mõned loomad kasutavad UH nagu relva : delfiinid uimastavad selle abil kalu, kašelotid aga kalmaare jps.

Meedikud pakkusid uuringuteks välja UH ja inimesed nõustusidki. Vähe sellest - nad andsid ka oma lapsed katsejänesteks.

"Meie uuringud on näidanud, et UH võib äärmiselt ohtlik olla elussüsteemidele. Mida kõike me ei teinud, et eemaldada moonutav fantoomi effekt uutest DNA molekulidest, kuid sellel kohal tekkisid tekkisid taas anomaalsed väljad. See laineline matriits säilus ja tekitas häireid pärilikkuse programmis. On hirmutav mõelda, et samasugune effekt tekib ka inimeste rakkudes peale UH uuringut. UH moondas nende lainelise genoomi.

Tuleb välja, et teadmata, mida nad teevad, korraldavad meedikud eksperimente inimeste peal. Need katsed võivad olla katastroofiliste tagajärgedaga järgmistele põlvkondadele. Ei ole välistatud, et UH abil teostatakse ”tsiviliseeritud” rahvaste ¤¤¤¤¤¤¤¤ Nad ise kaotavad end maakeralt, et teha ruumi ”metsikutele” suguharudele.

Nagu Piibliski öeldud : Et hävitada patuseid inimesi, jagab ta neile mõistust.

Teadmatus – esimene samm hukule

Tänu valitsuse soosingule on õide puhkenud kaubandus igasuguste UH seadmetega : ”kui raha on, siis kõike saab”. Paljud firmad valmistavad hulgaliselt kõikvõimalikke ”pesumasinaid”, mis pesevad kõike. Seadmeid, mis peletavad hiiri-rotte, linde, tarakane jne.

Tänu oskuslike kaupmeeste ”püüdlustele” ümbritseb meid tänaseks igalt poolt nähtamatu UH kiirgus. Mõned lülitavad sisse nad ööseks : pesumasinataolised aparaadid. Teistel jällegi töötavad ööpäevaringselt peletamisseadmed.

Selle kõige tulemusena,tahate või ei, saate te kiiritusnormi kätte petetud naabrite poolt, kes jõuliselt pesevad pesu oma juba muteerunud järglastele....

See, et UH omab mehhaanilist toimet, peaks selge olema juba sellest, et see peseb pesu. UH kiirgus tõepoolest lagundab rasva ja mustust, hävitab bakterid (millest koosneb kõik elav) ja kõike seda teati jiba 70 aastat tagasi. Kuid samuti oli teada, et UH esmajoones kahjustab ajurakke – neid aktiivselt hävitades. Me näeme kui edukalt kasutavad looduses seda relva delfiinid ja kašelotid : tänu UH toimele kalad tarduvad ja kaotavad igasuguse orientatsiooni ning mälu.

Tänapäeval, peale paljusid eksperimente UH ”mänguasjadega” , pöördub polikliinikutesse mäluhäiretega ja kohutavate peavaludega sadu inimesi. Lõviosa neis on vaesed pensionärid, kes kuulates reklaami ja omades vähe raha, on läinud pettuste ohvriks: ostnud kalli tavalise pesumasina asemel odava UH masina, mõne eneseravi aparaadi jne. Nii nagu ütleb vene vanasõna :” Õpeta ihnuskoi raha poole palvetama ja teiste ning enda hüvanguks lõhub kõigil pead ära !”

Mitte asjata vanausulised ei peida oma lapsi kaugetesse Siberi küladesse. Nad juba ammu teadsid, et saabub aeg, kui hakatakse massiliselt muteerima inimesi. Kõik UH kasutamise tägajärjed hakkavad ilmnema 15-30 aasta pärast kohutavate geneetiliste ja immuunsushäiretena (vähk). KUID KÕIGE HULLEM ON SEE, ET SEE KÕIK PÄRANDUB EDASI JÄRGNEVATELE PÕLVEDELE....

Ravimid pole süütud tervendajad

2007-09-25T01:27:00.001+03:00

[Ajakiri "Tervendaja" 09.2007]

Inimene on viimased poolsada aastat üritanud bakterite maailmas jumalat mängida - vähemalt omaenda organismi asjus. On olemas probiootikumid, mis soodustavad kasulike bakterite levikut ja antibiootikumid, mis tapavad mikroorganisme. Esimeste vajalikkuses ei kahtle keegi, kuid nii mõneski mõttes halva kuulsuse omandanud antibiootikumide kasutamine vajab selgust.

/.../

Antibiootikumid on efektiivsed ainult bakteriaalsete nakkuste nagu tuberkuloosi, kopsupõletiku, sepsise, angiini, mükoplasmoosi, klamüüdia ning mõne teise sugu- ja kuseelundite haiguse puhul. Viirusnakkuste, gripi, tavalise külmetuse ja soolehäirete korral on antibiootikumide kasutamine tulutu ja koguni kahjulik. Seda sorti ravimid ei alanda palavikku ega vaigista valu ning neil pole ennetavat toimet.

/.../

Kui kasulik on soja?

2007-05-31T00:47:00.000+03:00

[Ajakiri "Kolmas Silm" 02.2007 lk. 32-33]

Kui kasulik on soja?

Killu Mõistlik

Mulle on alati tundunud, et soja on nagu Kuu - ei päike ega planeet, ei see ega teine, pisut tuhm ja tolmusem, aga ometi asendamatu ja ülitähtis mügerik taevalaotuses, milleta tervislik elu kuidagi läbi ei saa.
Sojauba on meie teadvuses olnud pikki aastakümneid õige asja sünonüüm. Ta on kõikvõimas ... nii toidu kui ka ravimine. Tema kohta on öeldud:

Soja on kõige valgurikkam teravili, seda valku omastab inimese organism kõige kergemini.
Soja on kasulik naistele, meestele ja lastele. Sojaõlis leiduvad nais- ja meessuguhormoonid on asendamatud elujõu säilitajad.
Sojast saab teha pea kõiki toiduaineid: tarvitage iga päev 40-50 grammi sojajahu, sojapiima, sojaliha, -kohupiima, -jogurtit ja -tofut!
Soja on raviomadustelt nagu apteek, sojas sisalduv fütoöstrogeen teeb naiste üleminekuaastail imet.
Soja hoiab ära rinna- ja eesnäärmevähi, lagundab sapikive, mõjub positiivselt südamele ja veresoontele, alandab vere kolesteroolisisaldust.
Soja sobib diabeetikutele, tasakaalustades närvisüsteemi, leevendab kõhukinnisust ...

1001 imet teeb soja! Isegi meie tänavuse toiduainetekonkursi eelvoorus olid sojamajonees ja sojakuubikud itaalia kastmes vaieldamatud favoriidid. Ometi on soja pea kohale kerkimas pilvi. Nii mõnigi kahtleb, teine prahvatab otse välja: "See soja upitamine on õõvastav: GMO-probleemid, allergia..."
Ma ei oleks osanud sellele teemale tähelepanu pöörata, kui ühes märtsikuises terviseajakirjas poleks ilmunud järgmise lugejakiri: "Varem räägiti sojast ainult head, aga hiljuti lugesin, et soja avaldab halba mõju kilpnäärmele, kutsub esile allergiat, kiirendab vananemist ja tekitab migreeni. On see nii? Äkki peaks kõigist sojatoodetest loobuma?"
Erapraksisega tegelev toitumistohter Veronika Solovjova tõi küsimusele vastates näiteid, mis sunnivad võib-olla meidki teatavale ettevaatlikkusele. Sojaubades leiduvat suures koguses niinimetatud fütohormoone ja isoflavoone, millel võib olla kahjulikke omadusi seoses kilpnäärmega. Jaapani teadlased tegid huvitava uuringu. Nad jälgisid oma katsealuseid, gruppi muidu igapidi terveid inimesi, kes tarvitasid kuu aja jooksul ühe supilusikatäie sojatooteid - tulemuseks oli kilpnäärmehormoonide taseme langus. See fakt ehmatas uurijaid, sest soja on jaapanlaste rahvusliku köögi üks põhilisi toiduaineid.
Kui süüa sojat väikeses koguses ja väga tihti, võib see hakata takistamast viljastumist ja rasestumist. Ka laste toitumisel tasub sojaga ettevaatlik olla, sest fütohormoonide kõrge kontsentratsioon võib kiirendada suguküpsuse saabumist tütarlastel ja häirida kehalist arengut poistel. Nii Rootsis, Inglismaal kui Austraalias kutsuvad tohtrid emme-issisid üles olema selles küsimuses ettevaatlikud.

Tsinginälg ja hoiatused
Kõik teavad, et sojas on palju valke, aga tasub teada, et neid valke ei omasta organism täielikult. Nimelt on leitud sojas erilist ainet, mis alandab kaksteistsõrmiksoole fermentide tegevusaktiivsust, aga just need fermendid mängivad tähtsat rolli valkude omastamisprotsessis. Sojas on ka aineid, mis blokeerivad kaltsiumi-, magneesiumi-, raua- ja tsingiühendite omastamist, kusjuures isegi täiendava tsingiannuse sissevõtmine ei anna soja tarvitamisel enam olulist efekti. Samas teame kõik, kui olulist rolli mängib tsink närvisüsteemi tegevuses: tema puudujääk nõrgendab mälu, tekitab apaatiat ja toob kaasa muid hädasid.
Kõik hoiatused, mis käivad geneetiliselt muundatud soja kohta, aga GM-soja osa kogu maailmas toodetavast sojast on juba täna üle 70%, mõjuvad veelgi tõsisemalt. GM-soja võib panna vohama olemasolevad nahahaigused ja ekseemid ning tekitada hädasid seedeelundites (pankreas suureneb). Kaasneda võivad kroonilise väsimuse, peavalude ja neuroloogiliste haigustega seotud probleemid. Viimastel andmetel olla GM-soja üks kõige tugevamaid toiduallergeene.
Nii et - kas me ei peaks oma ülimat vaimustust sojast korrigeerima? Aga võib-olla on see ärevuse tekitamine vaid sojatootjate omavahelise võitluse kauge kaja.

Teadusallikaist pärit faktid 2005. aasta kohta

Maa pindala, mida kasutatakse geneetiliselt modifitseeritud põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, suurenes 11%.
8,5 miljonit farmerit 21-s riigis kasvatasid GM-põllukultuure 90 miljonil hektaril, millest 60% kasvatati herbitsiididekindlat soja.
Greenpeace International aruande põhjal on GM-soja kasvatamine Rumeenias väljunud kontrolli alt. Seal kasvatati sojat 136 tuhandel hektaril, millest ainult 85 tuhat hektarit oli ametlikult registreeritud GM-sojana. Erinevatel hinnangutel võib GM-soja all tegelikult olla kuni 90% kogu soja all olevast põllumaast.

Naatriumbensoaat (E211) - kahjulik säilitusaine karastusjoogis

2007-05-30T07:50:00.000+03:00

[Ajaleht "linnaleht (Tallinn)" 30.05.2007 lk. 13]

Vanemad peaksid piirama laste limpsijoomist

Inglise Sheffieldi ülikooli uurijate sõnul kahjustab karastusjookides sisalduv säilitusaine DNA elutähtsaid osi ning halvab rakkude talitluse.

Ohtlikuks aineks on säilitusaine E211 - naatriumbensoaat, mida leidub näiteks Fantas ja Pepsis, vahendas Daily Mail. Laboratooriumikatsed on näidanud, et DNA kahjustumise tagajärjel võivad tekkida Paerkinsoni tõbi ja maksatsirroos.
Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloog Peter Piper väitis, et naatriumbensoaat kahjustab raku energiasüsteemiks oleva mitokondri DNA-d. "Mitokonder tarbib rakule energia tootmiseks hapnikku, kuid kui seda kahjustatakse, siis see võib viia kogu raku rivist välja," sõnas Piper.
Naatriumbensoaati on säilitusainena kasutatud aastakümneid ülemaailmses 74 miljardi dollari suuruse käibega karastusjookide äris.
Varem on naatriumbensoaati seostatud vähiriski kasvuga. Kui aine seguneb C-vitamiiniga, tekib benseen, mille puhul on tõestatud vähki tekitavad omadused. Piperi sõnul on naatriumbensoaadi ohutust näitavad katsed vananenud ning korraldada tuleks uued, rangemate meetoditega katsed.
LL

Daily Mail: Chemical in soft drinks 'can wreck your child's DNA'

Praadimise saladus: õiged riistad ja mõõdukas kuumus

2007-04-22T11:28:00.000+03:00

[Ajaleht "linnaleht (Tallinn)" 20.04.2007 lk. 12-13]

Praadimise saladus: õiged riistad ja mõõdukas kuumus

Kaugeltki mitte iga rasv ei kõlba pannile panekuks ning kaugeltki mitte iga pann ei kõlba praadimiseks, õpetab asjatundja.

Praadimise ajal leiavad pannil aset mitmesugused protsessid. Et nende protsesside tulemusena valminud toit oleks maitsev ning seejuures tervisele ohutu, tuleb praadimiseks valida õige rasvaine ja õige pann, soovitab Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi emeriitdotsent Ants Virkus.
"Praadimiseks on mõeldud puhastatud praadimisrasvad. Taimeõlidest sobivad praadimiseks täieliku puhastustsükli läbimud ehk täisrafineeritud taimeõlid. Idee on selles, et praadimisrasvas ei tohi olla vabu rasvhappeid", sõnab ta. Näiteks külmpressitud oliivõli ehk extra virgin oliivõli on tervislik, aga ainult salatis. "Mingil juhul ei ole see praadimisõli. Ükski külmpressiõli ei ole praadimisõli. Vabu rasvhappeid on külmpressiõlides väga palju. Kuumutamisel need lagunevad äärmiselt intensiivselt ning protsessi käigus võivad moodustuda kantserogeensed ühendid. Ei saa öelda, et need kindlalt tekivad, aga võivad tekkida," räägib ta.
Virkuse sõnul pole tervise seisukohast olulist vahet, kas kasutada praadimiseks rapsiõli, päevalilleõli, oliiviõli või mis tahes muud taimset õli. "Sellel pole tähtsust, millisest taimest õli on saadud, tähtis on see, kuidas õli on töödeldud," kinnitab ta.
Seega ei saa köögis läbi ühe universaalse õliga, mida võib nii salatile kui ka pannile valada. Parem oleks, kui õlipudeleid oleks kaks - salatile ja praadimiseks. "Praadimisõli võib ju ka salatile lisada, ainult selle maitseomadused ei ole nii head kui külmpressiõlil. Extra virgin oliiviõli ei ole ju üldse kuumutatud. Oliivid korjatakse puu otsast, pressitakse külmalt ning sellisena õli ka turustatakse. Õli on tihti sogane, vabu rasvhappeid täis, aga selle maitseomadused on head," nendib ta.

Searasv on praadimiseks hea

Hästi sobib praadimiseks ammutuntud searasv. Kellele selle lõhn üldse ei meeldi, võivad proovida searasva ja õli seguga praadida. Siis ehk ei ole searasva lõhn nii tugev. "Ka või on muidu väga hea rasv, aga seda ei tohi mingil juhul liiga kuumaks lasta. Kui üldse võiga midagi praadida, peaks seda võtma vaid niipalju, et see imendub praetava toidu sisse ning seda ei jää pannile järele. Pannile alles jäänud õli ei tohiks mingil juhul teist korda kasutada.
Mida võiga praadida - pannkooki näiteks. Ja muidugi tuleb arvestada seda, et kuumutusaeg peaks olema üsna lühike. Mõni minut ei muuda selles rasvas oluliselt midagi. Aga just pikaajaline kuumutamine on nende rasvade puhul kõige ohtlikum," ütleb Virkus.
Margariini valides soovitab ta hoolikalt uurida, mida need ikkagi sisaldavad. Määrdemargariinide puhul reklaamitakse sageli seda, mida need ei sisalda - ei ole laktoosi, ei ole kolesterooli -, aga mida need sisaldavad, vaikitakse hoolega maha. "Margariini tehakse hüdrogeenitud taimeõlidest. Hüdrogeenimine on protsess, mis muudab oluliselt õli või rasva omadusi. Protsessi käigus tekivad rasvhapete isomeerid, mida looduses üleüldse ei esine. Need ainult keemiliste protsesside tulemusel tekivadki. Ja selliste rasvade lagunemine organismis läheb hoopis teistsuguse skeemi järgi kui looduslike rasvade lagunemine. Võivad tekkida jääkühendid, mis ei tule organismist välja, ning need võivad pikemaajalisel tarbimisel põhjustada väga tõsiseid tagajärgi," lausub ta. "Klassikalised margariinid, mille rasvasisaldus on 82,5 protsenti ja mis on mõeldud praadimiseks, on just need, mida tuleb väga hoolega uurida ja võimalikult nende kasutamist vältida," soovitab ta.
Ammu on teada ka see, et teist korda sama rasva kasutada ei maksa. On väidetud, et kui rasva piimaga keeta, saab selle kahjulikest ühenditest puhtaks, aga Ants Virkuse sõnul on see jamajutt.

Õige pann ei vaja nõudepesuvahendit

"Ettevaatust teflonpannidega," on Ants Virkuse esimene soovitus perenaistele. "Mis on teflon - teflon on ju orgaaniline fluoriühend. Fluori ja fluoriühendite kahjulikkus inimesele aga on ju üldteada," selgitab ta. "Kui teflonkate kuluma hallab, siis kuhu see ikka mujale kulub kui toidu sisse ja siis sööte selle ära. Kui paljas metall juba vastu paistab, ongi kõik teflon ära söödud," lausub ta. Muidugi tootjad rõhutavad, et teflonpanni põhja ei tohi terava asjaga kraapida, aga isegi neid meetmeid järgides pann ju ikkagi kulub. Ning mida odavam pann, seda kergemini teflonkiht sellelt ära tuleb.

Teflonpann sobib vaid pannkookide tegemiseks

"Võib-olla pannkooke võib teflonpannil praadida, sest sel puhul kestab kuumutamine lühikest aega, aga alati peab vaatama, et temperatuur ei oleks praadides liiga kõrge. Teflon laguneb täielikult juba 400 kraadi juures. Ja üldse on praadimisel temperatuur väga oluline. Soovitatav temperatuurivahemik on 160-180 kraadi," ütleb Ants Virkus. Kui praadides on kuumus üle 180 kraadi, hakkavad moodustuma ühendid, millest suurem osa on kindlalt organismile kahjulikud. Lisaks pannkookidele võiks teflonpannil keedetud kartuleid soojendada, aga liha praadimiseks soovitab ta küll mõne teise panni valida. Liha peab ju pannil mitu korda keerama või segama ning kõik see soodustab teflonkihi kulumist.
Ants Virkus soovitab perenaistel kasutada valumetallist panne. "Need on kõige õigemad pannid. Muidugi ka küllalt kallid," lisab ta. "Valumetallist pannide puhul on oluline panni ettevalmistamine," toonitab ta. Pann tuleb kuumaks lasta, seejärel hõõruda kuum pann seakamara rasvase poolega paksult sisse ning siis panni veel veidi aega kuumas hoida. Nõudepesuvahendiga seda panni pesta ei maksa, ainult sooja veega. Nõudepesuvahend peseb pannilt kaitsva rasvakihi maha. "Ei jää see midagi rasvaseks, see on töökõlbulik sissetöötatud pann," kinnitab asjatundja. Teflonpanni puhul pole tema sõnul vahet, kas seda pesta nõudepesuvahendiga või mitte. "Peaasi, et seda traatharjaga ei nühi, vaid pehme lapiga," märgib ta.

Aga Maltseva
ada.maltseva @ linnaleht.ee

Perenaise ABC

Eduka praadimise kolm nippi:

Õige rasv - parimad on searasv ja rafineeritud taimeõli.
Õige pann - parimad on valumetallist pannid. Ettevaatust tefloniga!
Õige temperatuur - parim on 160-180 kraadi, mitte rohkem.

Keha peab saastast vabanema!

2006-12-25T22:57:00.000+02:00

[Ajakiri "Tervendaja" 12.2006 lk. 20-21]

Keha peab saastast vabanema!

Kummaliste põhimõtetega professor väidab, et haigusi ei olegi, ning soovitab tervise parandamiseks tilgutada joogivee hulka vesinikülihapendit.

"Olen ainus ametliku meditsiini kukutaja," kuulutab professor Ivan Neumõvakin kavalalt. Tegemist on erilise mehega, sõjaväearstiga, kes vastutas 30 aastat kosmonautide tervise eest, kuid keda nüüd peetakse Venemaa juhtivaks rahvameditsiini korüfeeks.

Professor Ivan Neumõvakin püüab panna alust uuele meditsiinisuunale, mis tugineb sellele, et iga inimene vastutab ise oma tervise eest ning oskab käsutada füsioloogilisi seaduspärasusi, millele organism allub. "Tänapäeva meditsiin ei taha neid seaduspärasusi tunnistada ega kasutada, kuid nendeta ei ole võimalik inimest ühestki haigusest terveks ravida."
Neumõvakin annab mõista, et paljudest tõbedest on õige lähenemise puhul võimalik ruttu vabaneda. Õnnetuseks on farmaatsiatööstus seotud suure rahaga ning lõviosa tervishoiuks ettenähtud vahendeid kulutatakse kallite ravimite ja aparaatide ostmiseks, kuigi hakkama saaks mitu korda odavamate võtetega.
Näiteks julgeb ta väita, et selliseid haigusi nagu hüpertoonia, diabeet ja Parkinsoni tõbi pole sisuliselt üldse olemas. Viimane on professori meelest üksnes haiguslik seisund, mis tuleneb mao ja seedetrakti väärtalitlusest.
"Haigete soolestik ei tööta, neil püsib kõhukinnisus 5-15 päeva. Organismi selline olukord on hullem kui Tšernobõli katastroof. Seni, kuni ei korrastu soolestiku talitlus, ei ole võimalik haiget tõhusalt tohterdada. Parkinsoni tõvest pole ametlik meditsiin kedagi terveks ravinud. Minu hoole all olnud parkinsonihaiged käivad aga juba 3-4 kuu pärast üksi turul, nende käed on lakanud värisemast."
Neumõvakin on valmis oma seisukohti tarmukalt kaitsma. Küsimusele, kuidas saab ta väita, et diabeeti pole olemas, kui kolmsada miljonit inimest maailmas kannatab selle all, et nende kõhunääre ei tooda insuliini, on tal vastus valmis: ei tegeldavat õige asjaga.
"Meil on loodud ühiskondlik organisatsioon, mis aitab kahe nädalaga diabeedist vabaneda. Vaja läheb ainult tund kehakultuuri päevas ja veel üht-teist... Saagem ükskord aru, et keha on nagu masinavärk, parem seda ise kõpitseda kui kannatada. Erilist tähelepanu peavad diabeetikud pühendama jalgadele. Lahendus oleks lihtne: õpetada suhkruhaigetele õppustel süsteem selgeks ja lasta neil omandatut kodus edasi teha. Me peame looma oma rakkudele inimlikud elamistingimused. Vaadake ringi, millega hellitatakse lapsi: šokolaad, mullijoogid ja muu niisugune kraam. Laps on 3-5-aastane, aga juba on tal diabeet. Me vajame ainult seda suhkrut, mis moodustub seedeprotsessi lõppproduktina. See, mida tänapäeval süüakse, tõstab kohe vere suhkrutaset ning kõhunääre peab pidevalt tootma insuliini. Ta on küll tubli töörügaja, aga kui kaua võib tema peal liugu lasta?"
Seda, et ka juba rinnalastel on avastatud diabeeti, kommenteerib professor järgmiselt.
"Titaeas avastatud diabeet on pärit emalt, kuid samas ei ole see pärilik. Pärilikke haigusi peale skisofreenia, hemofiilia ja alkoholismi ei olegi. Kui ema oli rase, sõi ta liiga palju ja lapsel on nüüd diabeet. Eelsoodumust tuleb muidugi tunnistada, kuid see ei ole määrav, kõik oleneb tingimustest. Kui laps elab samuti nagu vanemad (eluviis ja toitumine), siis on haigus kerge tekkima. Mul on tulnud puutuda kokku paljude diabeetikute peredega, kus see haigus on vanaemal, emal ja isal, aga lastel pole. Vanemad said aru, milles peitub viga, panid lapsed sportima ja end karastama, jooma vett ja närima porgandit, aga suhkur tuleb kõne alla ainult tähtpäevadel. Siis diabeedikartust pole."

SÜDA ASUB JALGADES
Neumõvakin läheb šokeerimisega veel kaugemale, väites, et ka vähktõbe pole sisuliselt olemas. Vähk olevat vaid seisund, milleni inimesed on end ise viinud. Vähihaigete saastatus on ületanud taluvuse piiri ning professor võib selle viie minutiga biolokatsiooniraami või silma vikerkesta järgi kindlaks teha.
"Kui organismis on minu määrangu järgi saasta 35%, võib olla tegu haavandi või põletikuga, kui aga juba 36-37%, ei pruugi onkoloogilisi probleeme sel hetkel küll olla, aga homme või ülehomme need tulevad. Saasta sees ei suuda rakk normaalselt eksisteerida, vaid hakkab muteeruma. Kui selliste rakkude mass ületab kriitilise piiri, ei ole enam võimalik ahelreaktsiooni peatada. Tegu on metastaasidega."
Saastatusest vabanemise teid kirjeldades nimetab professor kõigepealt vett, mis võivat tänapäeva haigustest ravida vähemalt pooli.
"Inimesed on lakanud vett joomast, eriti eakad. Juua tuleb vähemalt kaks liitrit vett päevas. Puhas vesi on elektrolüüt, sellesse on talletunud energia ja informatsioon. Mitte asjata ei sõnunud külatohtrid vanasti vett: nad sosistasid õigeid sõnu, mis panid vee tööle. Info salvestub vette ja hakkab hiljem toimima. Kui inimene joob vett vähe, siis veri pakseneb ja süda ei jõua seda enam edasi tõugata."
Südame kohta ütleb Neumõvakin, et see asub piltlikult öeldes jalgades. Kõik sõltub kapillaaride seisundist. Kui veresooned töötavad halvasti ja süda ei suuda paksenenud verd tõugata, kuhjub see suurtesse veresoontesse ja vererõhk tõuseb.
"Miks töötavad kapillaarid halvasti? Sellepärast, et need paiknevad lihastes! Inimene ei saa kehalise tegevuseta kuidagi terveks jääda. Võimelda tuleb iga päev. Kui te ei raiska päevas poolt tundi kehalistele harjutustele, on see päev teile kadunud. Vanus ei mängi mingit rolli, kuid eakatele on see põhimõte vaieldamatult tähtsam. Mõistagi võib ette tulla ka pause: tähtpäevi ja väikest napsivõtmist... Miks mitte! Kuid pärast seda tuleb süsteem jälle paika panna."

JOOGE VETT ÕIGEL AJAL
"Meditsiin on kõik koostisosadeks lõhkunud," kurdab eakas professor. "Kui vaadata inimest tervikorganismina, siis haigusi ei ole. Näiteks selline haigus nagu vitiliigo ravitakse organismi puhastades välja 2-3 kuuga."
Keegi ei risusta ju meelega oma organismi. Kust tekib siis ikkagi nii palju saasta? Neumõvakin toob näite.
"Kui mälute toitu halvasti ja neelate selle koos joogiga alla, siis teete kõik, et toit korralikult ei seeduks. Leib ja puder seeduvad poole tunni või tunniga ning maohappe kontsentratsioon ei pea selleks kõrge olema. Liha, kala ja muna nõuavad juba kangemat hapet ja seedimiseks kulub 2-3 tundi. Praetud või rasvane toit seeduvad sellises happes 4 tundi. Kui nüüd juua toiduga koos suvalist vedelikku, siis maomahl lahjeneb, hape kontsentratsioon alaneb ning toit ei seedu, vaid hakkab roiskuma, kleepub jämesooleseinte külge ning ükski klistiir ei suuda seda sealt kõrvaldada. Kõik see imendub ja muutub rakkude lahutamatuks osaks. Sealt liigub saast juba maksa ning kehas tekibki 30-35% saastatus. Maksast liigub kõik see edasi kopsudesse, kus hakkab nappima hapnikku, seejärel tõukab süda selle veresoontesse, neerudesse ja liigestesse."
Professor soovitab inimestel õppida õigesti sööma: toitu tuleb mäluda seni, kuni see on süljest nii läbi imbunud, et polegi enam võimalik aru saada, mida te suhu panite. Sellises seisus liigub suutäis justkui õlitatult makku.
Enne söögiaegu peaks jooma päeva jooksul poolteist kuni kolm liitrit vett, küllastama organismi veega ning kõik hakkab tööle nagu kord ja kohus.

HAAVAPUHASTAJAT ON HAKATUD JOOMA
Professor Neumõvakin üllatab inimesi veel ühe soovitusega: tilgutada joogivee hulka 3% vesinikülihapendit. Teatavasti on seda seni tuntud ikka rohkem haavade desinfitseerija ja juuste pleegitajana, kuid Neumõvakin tugineb dr William Douglassi töödele ja soovitab seda sisse võtta.
"See on vajalik, et hakkaks tööle immuunsüsteemi kaitsemehhanism, mis tapab ja hävitab kõik meie organismi sisevaenlased. Vesinikülihapend toimib katalüsaatorina, mis käivitab kõik reaktsioonid. Ja mis kõige tähtsam: selle aine mõjul hakkab organism saasta ümber töötama ja väljutama."
Vesinikülihapendi seespidise tarvitamise vastu protesteerib ilmselt enamus meedikuid. On avaldatud kartust, et see võib kahjustada mao limaskesta ja liigeseid, uhtuda organismist välja kaltsiumi ja teha muud kurja. Neumõvakin tunnistab ühelt poolt, et see aine pole loomulikult imerohi, kuid samas ei jäta ka selle kiitmist.
"Vesinikülihapendit tuleb täpselt doseerida. See on tugev hapendaja, mille üleküllus on ohtlik eriti siis, kui organism on liiga saastunud, üle 30%.
Ülihapend küllastab kudesid hapnikuga ning sellises olukorras suudab organism võidelda igasuguse nakkusega, tugevdada immuunsüsteemi, leida kaitset vähi eest ja vabaneda depressioonist."
Professor soovitab järgmist ravikuuri: esimesel päeval lastakse 50 ml vee hulka 1 tilk 3% vesinikülihapendit ning juuakse 3 korda päevas 30 minutit enne või 2 tundi pärast söömist ära. Igal järgmisel päeval suurendatakse ülihapendi doosi 1 tilga võrra. Kui kogus on kasvanud 10 tilgani, tehakse 2-3 päevane paus ning edasi tarvitataksegi 10 tilka 3 korda päevas koos 50 ml veega. Kui tuntakse maos kõrvetust ja suureneb higieritus, tuleb 1-2 päeval vähendada ülihapendi kogust või katkestada vahendi tarvitamine, kuni ebameeldivad nähud on kadunud.
Tõele au andes soovitab Neumõvakin vesinikülihapendit juba viiendat aastat. Ta loodab salamisi, et ehk on just vesinikülihapend see organismi immuunreservide stimuleerimise vahend, mida on nii kaua otsitud.
"Paljud elatanud inimesed tarvitavad seda ja tunnevad end paremini. See võib aidata infarkti, oblitereeriva endarteriidi ja isegi insuldi korral. Mõni arst on tunnistanud, et tilgutab veeni glükoosi asemel hoopis tasapisi vesinikülihapendit, kuigi selleks pole õigust. Inimesed on terveks saanud, kuigi enne seda polnud keegi suutnud neid aidata".

KÕIK OLENEB TEIST ENDIST
Kuidas võtab professor Neumõvakin kokku oma tervise säilitamise õpetuse? "Kõige tähtsam on õppida kasutama loomulikke looduslikke mehhanisme ja suhtuda tervisesse õigesti. Teil peab olema oma tervenemissüsteem, mis sisaldab võimlemisharjutusi, toitumis- ja joomispõhimõtteid ja kaks korda aastas organismi puhastamist.
Kui muuta otsustavalt eluviisi, võib saada jagu igast haigusest, kaasa arvatud vähk. Üht kopsuvähi metastaasidega elatanud daami näiteks keelduti opereerimast. Ta muutis eluviisi ning nüüd, 80-aastaselt, ületas oma vanusegrupi pikamaajooksu maailmarekordi: jooksis ühtejutti poolteist tundi.
Tähtis on ka optimistlik häälestatus. Inimesel peab olema kõik korras, eriti kodus."

Välisajakirjanduse põhjal Rein Kaasik

Kõhulahtisus [Hiina tervishoiu saladused]

2006-11-28T23:14:00.000+02:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 234-236]

Kõhulahtisus

Kirjeldus
See on tavaline haigus, mida vist igaüks on tunda saanud. Kõhulahtisust iseloomustab sagenenud roojamine ning vesine ja vedel väljaheide. Võivad kaasneda ka kõhukrambid, iiveldus ja oksendamine.
Kõhulahtisus tuleb, kui sooled tõukavad väljaheidet edasi, enne kui vesi nendes jõuab kehas imenduda. See on keha moodus kiiresti vabaneda viirustest või bakteritest. Kõhulahtisus, eriti kui see on krooniline, võib keha toitainete reservi tühjaks tõmmata. See kurnab inimese ära, samal ajal nõrgendades tema immuunsüsteemi ja muutes ta vastuvõtlikuks teistele haigustele. Kaa suurendab see veetumise riski.

Sümptomid või märgid
Kõhulahtisuse tavalised sümptomid on valu alakõhus ja tungiv vajadus roojata, veri, lima või mäda väljaheites, kolm või rohkem roojamist päevas ja palavik.

Põhjused
Moodsa meditsiini järgi on kõhulahtisuse kõige tähtsam põhjus käärsoole viirusinfektsioon. Eriti kehtib see kroonilise kõhulahtisuse puhul. Teine põhjus on toiduallergia. Näiteks on mõned inimesed allergilised piimatoodetele, eriti piimale. Piima joomine põhjustab kõhulahtisuse. Ka pisikuid sisaldava töötlemata vee joomine võib põhjustada kõhulahtisust, mis ilmub 1-4 nädala pärast. Muidugi võivad seda alati põhjustada seedimatus, viirusnakkus ja emotsionaalne erutus. Ka on paljud ravimid osutunud kõhulahtisuse põhjustajaks. Siia kuuluvad antibiootikumid, kullaühendid, vererõhurohud, digitaalis, vähirohud ja isegi suures annuses C-vitamiin. Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon. Paljud toiduained ei sobi omavahel. Näiteks ei lähe piim hästi apelsinimahlaga. Samamoodi ei peaks sööma ühel ajal banaane ja jamssi.
Traditsiooniline hiina meditsiin diagnoosib kõhulahtisust kui põrna ja mao qi-energia defitsiiti, mis halvendab keha võimet hoida ja konsolideerida jääkaineid.
Peamine oht, mida kõhulahtisus tervisele kujutab, on veetustumine. Kõhulahtisuse hoogude ajal ei ima jämesool kogu vedelikku, mida peaks. Kui kõhulahtisus kestab, saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme.

Ennetamine ja ravimine
Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage endal harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal.

Looduslikud raviviisid

Vältige praetud, vürtsiseid või rämpstoite, mis tüsistavad kõhulahtisust.
Vältige alkoholi, mis on veetustav.
Vältige kohvi, piima, salateid ja puuviljamahlu, mis raskendavad kõhulahtisust.
Jooge puhast sooja vett nii palju, kui see magu ärritamata võimalik on. See on tähtis veetustumise ärahoidmiseks.
Lõigake veiseliha väikesteks tükkideks ja keetke riisiga umbes 30 minutit, kuni saate pudru. Lisage valmis pudrule veidi värsket ingverimahla. Sööge eineks.
Jooge sidrunimahla, millesse on lisatud pisut soola.
Jooge rohkesti sooja teed.
Valmistage karpkala murulauguga ja sööge.
Sööge tooreid rõikaid või jooge rõikamahla.
Sööge tooreid hikkoripähkleid.
Banaanid, õunad ja ananassid võivad kõhulahtisust kergendada ja peatada. Ka on banaanides rikkalikult kaaliumi, seega aitavad nad taastada elektrolüüte.
Lühiajaline paastumine on samuti efektiivne ravi. Laske kõhul puhata, esimesed 12 tundi jooge ainult selgeid vedelikke.
Keetke koos ingveriviilud, lahja veiseliha lõigud ja veidi riisi. Sööge eineks.
Hakake sööma kergeid toite järgmisel päeval, näiteks banaane ja riisiputru.
Keetke 15 grammi hakitud küüslauku vähese pruuni suhkruga. Jooge suppi mitu korda päevas, kuni tunnete end paremini.
Et kergendada nõrgast põrnast tingitud kõhulahtisust, hautage 30 grammi ginkovilja ja üks muna. Sööge seda kord päevas. (Nõrgast põrnast tingitud kõhulahtisus on omandatud haigus, mitte nagu halvast toidust põhjustatud puhang.)
Sööge üks kooritud krabi tühja kõhuga enne iga söögikorda.
Jooge tühja kõhuga kaks teelusikatäit riisiäädikat.
Praadige madalal kuumusel kolm tofukooki maapähkliõlis, lisage veidi soola ja riisiäädikat, siis keetke neid pisut aega. Sööge seda kord päevas.
Närige värsket ingverit või rüübake ingveriõlut. Tehke seda mitu korda päevas.
Praadige eraldi veidi aega mõned kuivatatud viigimarjad ja kuivatatud ingverit. Siis keetne neid koos. Sööge kolm korda päevas, et ravida kroonilist kõhulahtisust.
Praadige 30 grammi kuivi guajaave, keetke neid vees ja jooge. See kergendab kõhulahtisust lastel.
Keetke vees kaks kakiploomikooki koos 60 grammi riisiga. Sööge eine kõrvale kord päevas, nädal aega, et ravida kroonilist kõhulahtisust.
Keetke jamssi ja veidi ženženni pool tundi. Sööge jamss ja ženženn ning jooge leem, et ravida kroonilist kõhulahtisust.
Keetke kaks klaasi riisiveini 5 minutit, lisage pruni suhkrut ja jätkake keetmist veel 2 minutit. Jooge vein.
Paastuge vähemalt 8 tundi, aga jooge puhast sooja vett.
Hõõruge kõhtu mitu korda päevas, et tugevdada mao ja soolte funktsioone. (Vaadake 5. lisa.)
Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Tianshu, Neiguan, Daheng, Taixi, Qihai, Shenmen, Zusanali, Fenglong, Nuxi, Wailaongong.
Zhongwan, Juue, Shangwan, Guanyuan ja Quchi. (Vaadake 7. lisa.)

Kõhukinnisus ["Kolmas Silm" 07.2006]

2006-09-14T20:25:00.000+03:00

[Ajakiri "Kolmas Silm" 07.2006, lk. 23]

KÕHUKINNISUS

Kõhulahtisus on küll piinav ja ebameeldiv, kuid veelgi kahjulikum on kõhukinnisus. Selle terviserikkega võivad kaasneda iiveldus, pearinglus ja - valud. Kõhukinnisus on kahjulik ka sooleseintele, eriti pärasoolele, halbadeks tagajärgedeks võivad olla soolepõletikud ja hemorroidid.
Kõhukinnisuse vältimiseks sööge rohkem värskeid puu- ja aedvilju, pidage lugu merikapsast ja muudest mereandidest ning mäluge toitu hoolikalt. Jooge vett, milles on kaua keedetud otra või ploome. Väga efektiivsed on leotatud aprikoosid. Hästi mõjuvad kurgisoolvesi (segage 1 kl soolvee hulka 1 sl mett) ning soe hapukapsavedelik.
Kõhukinnisuse korral võite valmistada endale järgmise lahtisti. Pange sügavasse taldrikusse 2 viilu sidrunit või apelsini, 7 musta ploomi ja 4 datlit, valage peale sooja vett, et puuviljad oleksid kaetud, laske hommikust õhtuni valguse käes seista ja sööge see taldrikutäis viimase toiduna ära. Tehke nõnda 15-30 päeva. Samu marju võib süüa hommikueineks.
Kerge lahtistava efektiga on rukkileib, kibuvitsamarjad, karusmarjad, arbuus, peet ja humal. Soovitada võib veel viinamarja-, ploomi-, kapsa- ja peedimahla.

Kodune kõhukinnisuse ravi

Jooge enne magama heitmist 1 kl sooja puhastatud kibuvitsatõmmist.
Sööge tühja kõhuga 2 toorest koorimata õuna või 2 apelsini.
Väga kasulikud on keedetud peet ja peedikeedusega tehtud klistiir.
Keetke pool kilo viigimarju 30 minutit 1,5 l vees, jooge iga 2 tunni järel pool klaasi ja sööge lisaks 3-4 viigimarja.
Valage poolele kilole kuivatatud viigimarjadele ja mustadele ploomidele 3 l vett peale, keetke, kuni vett on järel veel 2,5 liitrit, jooge 100 g enne ja pärast sööki ning sööge mõned marjad ka ära.

Kõhukinnisuse vastu aitab mesi

Lahustage hommikul 1 kl toaleiges vees 1 sl mett ja jooge lonkshaaval tühja kõhu peale.
Pange aaloeleht 2 nädalaks külmikusse, pigistage sellest siis mahl välja, segage vahekorras 1:1 meega, hoidke külmikus ning võtke hommikul tühja kõhuga ja õhtul enne magamaminekut 1 sl, juues vett peale.
Tarvitage päevas 100 g mett, olles selle lahustanud õunamahlas või külmas vees. Jagage annus kolmeks ja jooge enne sööki.
Peenestage 150 g aaloelehti, valage peale 300 g kuuma mett, laske ööpäev tõmmata, soojendage, kurnake ning võtke hommikul ja tund aega enne lõunasööki 1 tl.

Rinnatõve ja diabeedi hingelised põhjused

2006-09-09T23:24:00.000+03:00

[Ajakiri "Tervendaja" September 2006; lk. 11-12]

/... lõik artiklist "Mumio tervendab kogu organismi", kus arst Olga Potehhina vastab küsimustele .../

50. eluaasta künnisele jõudnud naise muret analüüsides viib arst jutu hoopis ootamatusse kanti. Naine kurtis, et tal on opereeritud parema rinnanäärme fibroadenoom, kuid nüüd on tekkinud kõvem tükk ka vasemasse rinda. Naine kahtlustas, et just sellest teadmisest tekkinud stressi tõttu kerkis tema vere suhkrutase lubatust kõrgemale. Tal diagnoositi insuliinisõltumatu diabeet, kuigi suguvõsas polevat sellist haigust varem olnud.
Potehhina analüüsis naise haiguslugu psühholoogilisest küljest.
"Olete 50-aastane. Oluline osa teie elust on möödas, aga te ei tahaks kuidagi loobuda kunagistest harjumustest. Elus ei lähe kõik paraku nii, nagu sooviksime. Selles vanuses hakkab meie elust tavaliselt keegi lahkuma, olgu siis laps, mees või mõni teine lähedane inimene. Enamasti meile see ei meeldi ja tihti püüame teist kas või väevõimuga kinni hoida. Bioenergeetika seisukohalt on selline jõud keskendunud naise rinnanäärmetesse. Need pingulduvad, seal moodustuvad tihked piirkonnad, tekib valulikkus nagu ülekoormatud lihastes. Nii võib alguse saada rinnapõletik."
Potehhina soovitab naisel oma tundeid revideerida ja teha kindlaks, keda ta nii väga kaotada kardab. Mõnikord on niisugune kartus ebateadlik. Kui see isik on leitud, tuleb püüda ta lahti lasta.
"Püüdke endale segeks teha, et teist inimest armastada ja teda iga hinna eest enda kõrval hoida on kaks ise asja. Tasuks mõtiskleda selle üle, et kõik meie elus on ajutine ja mööduv: algul meil seda kallist inimest ei olnud, siis ta tuli, kuid mitte alatiseks. Kõike head, mida tegime teistele, näiteks lastele, tegime ka endale. Keegi ei pea meile tagasi andma seda, midagi oleme kunagi lähedasele andnud. Meie lapsed annavad oma hoole ja armastuse edasi oma lastele, nagu nägid meid seda tegemas. Kedagi ega midagi ei saa endaga teise ilma kaasa võtta. Nii mõeldes on kergem loobuda sellest, mida elu meilt võtab. Vahel piisab juba sellistest mõtetest, et rinnanäärmetest kaoksid valu ja raskustunne."
Ka naise teist haigust, diabeeti seostab Potehhina hingelist laadi ebakõlaga: pideva vajadusega saada omastelt iga laadi toetust ja abi. Sellisele tundele pidavatki suhkruhaigus tuginema.
"Mida diabeet endast kujutab? Te juba teate, et teil on veres palju suhkrut, kuid keha ei suuda seda omastada. Selline häire tekib organismis siis, kui inimese elus on kõike piisavalt, sealhulgas jõuvarusid, aga tema soovib ikka, et keegi teda aitaks. Nii leidub haige organismis kõike vajalikku, sealhulgas suhkrut, aga organism nõuab, et tal aidatakse seda omastadada. Paraku on asju, mida inimene peab ise tegema.
Diabeet ei teki neil, kes loodavad elus ainult oma jõuvarudele, kes on kindlad selles, et saavad ise jagu ettetulevatest raskustest, kaotamata seejuures inimväärikust. Varem tabas diabeet ennekõike naisi, kes pidasid end nõrgaks ja abituks. Mehi ohustas see haigus harvem. Viimasel ajal on pilt oluliselt muutunud. On tekkinud palju mehi, kes soovivad teistelt alatasa abi. Seda soosib leviv arvamus, et rikkus peab tulema kergelt ja vaevata. Kui inimene usub endasse, oma jõusse, ei ähvarda teda diabeet."
Psühholoogiakalduvustega arst soovitab naistel mitu korda päevas korrata: "Olen suurepärane isiksus. Minu hinges valitseb rahu ja tasakaal. Elu on tulvil rõõmu. Võtan kergesti omaks uue ja loobun vanast. Elu armastab mind ja mina armastan elu. Saan kõigega hakkama!"
Loomulikult tuleb naisel pidada dieeti, kuid peamine olevat ikkagi häälestumine tervenemisele.
"Pidage meeles, et mõlemal haigusel on ühised juured: soov siduda kedagi jäädavalt endaga ja seejuures saada temalt kogu aeg abi. Mõistagi on väga raske üle saada aja jooksul väljakujunenud jäikadest mõtlemismallidest. Selleks et asendada negatiivsed mõtted uutega, tuleb vähemalt 70 korda päevas korrata ja samas teadvustada positiivset sisendust. Nii on vaja teha kuude kaupa või kauemgi! See aitab kindlasti, uskuge!"

Kõhukinnisus [Hiina kodused raviviisid]

2006-09-08T23:32:00.000+03:00

[Lihua Wang "Hiina kodused raviviisid"; lk. 139-142]

KÕHUKINNISUS

MIS SEE ON JA MIS SEDA PÕHJUSTAB?
Kõhukinnisus on harv soolestiku tühjendamine ning roe on kuiv ja kõva. Peamiseks põhjuseks on vähene kiudainesisaldus toidus. Vähene kehaline koormus ja vedeliku puudus kehas võivad olla teised võimalikud põhjused.

MILLAL MINNA ARSTI JUURDE?
Kui kõhukinnisus on kestnud rohkem kui viis päeva või teil on palavik, kramplikud valud kõhus või veri roojas, minge arsti juurde.

MIDA IGAPÄEVASELT PEAKSITE TEGEMA?

Seadke sisse regulaarne tualetiskäimise aeg, isegi kui te ei saa soolestikku tühjendada. Parim aeg on 20 min pärast hommikusööki. Enne tualetti minemist jooge 2 klaasi vett ja kõndige 10 minutit.
Sööge rohkem puu- ja aedvilja. Sööge rohkem kuidaineterikast toitu, nagu sojaube, jamssi, magusat kartulit või sellerit. Sööge rohkem hikkoripähkleid, mett, seesamiseemneid või maapähkleid, mis niisutavad teie soolestikku. Sööge rohkem ube, kartuleid, sibulat või rõigast, mis tekitavad rohkem gaase ja kiirendavad sellega soolte tegevust.
Jooge vähemalt 8 klaasi vett päevas.
Tehke sooje vanne anaalpiirkonna hügieeniks ja et ergutada vereringet.
Treenige regulaarselt. Kehalise tegevuse puudus on eakate inimeste puhul peamiseks kõhukinnisuse põhjuseks.
Kui teil on hemorroidid või pärakulõhed, ravige neid kiiresti.

MIDA EI PEAKS TEGEMA?

Kui olete eakas, ärge pingutage soolestiku tühjendamisel.
Ärge sööge liiga palju piimatooteid ega liiga palju liha ja mune.
Ärge eirake vajadust tualetti minna.

RAHVARAVIMID

Tehke käterätt kuumas vees märjaks ja asetage paariks minutiks päraku alla, et ergutada soolte tegevust.
Vaadake sageli komöödiafilme. Naermine toimib soolestikumassaažina.
Tualetis istudes tehke roojamise kiirendamiseks järgmist.

Hingake sisse ja välja, suruge kõhtu vaheldumisi ette ja tõmmake sisse.
Leidke punkt käsivarre välisküljel, neli sõrmelaiust randmevoldist ülespoole (Te6). Suruge küünega õrnalt seda punkti kahe luu vahel minut aega.
Suruge vasaku nimetissõrmega õrnalt punkti kaks pöidlalaiust nabast vasakul (St25), kuni hakkete tundma valu ja paisumist. Jätkake surumist 20 kuini 30 sekundit.

TOIDUTERAAPIA

Sööge puu- ja aedvilju.

Sööge hommikuks üks küps banaan ja klaas külma vett 1 tl meega.
Sööge kaks või kolm korda nädalas 225 g jamssi.
Sööge igal hommikul tühja kõhuga värske kurk 1 klaasi veega.

Sööge rohkem pähkleid.

Kroonilisel juhtumil sööge enne magamaminekut iga päev 30 g hikkoripähkleid.
Sööge männiseemneid. Praadige neid kergelt pannil segades. Puhastage koortest. Sööge 15 g korraga, kaks korda päevas. See on hea eakatele.

Jooge kartulimahla.

Ained. Üks pesapallisuurune kartul, 1 tl mett.
Valmistamine. Tehke kartulist mahlapressis mahl. Segage mahl ja mesi poole klaasi külma veega ja jooge hommikul tühja kõhuga.

HIINA MASSAAŽ
Tehke järgmist massaaži, et parandada seedesüsteemi toimimist.

Heitke pikali ja painutage jalad põlvist (tallad jäävad vastu põrandat), et lõdvestada kõhulihased. Hõõruge käed vastamisi soojaks. Hõõruge ülekõhtu 30 päriringi. Hõõruge alakõhtu 30 korda päripäeva. Asetage parem peaopesa paremal alakõhule ja lükake ülespoole. Siis lükake horisintaalselt vasakule, ületades naba, ja edasi alla häbeme suunas. Korrake 10 korda.
Nühkige pöidlapäkaga minut aega piirkonda vöökohas kaks sõrmelaiust kummalgi pool selgroogu.
Suruge ja muljuge keskmise sõrmega 30 korda õrnalt punkti poolel maal naba ja rinnakuluu alumise serva vahel (Cv12).
Suruge ja muljuge vasaku käe keskmise sõrmega õrnat 30 korda punkti kaks sõrmelaiust kummalgi pool naba (St25).

QIGONG

Hommikul enne sööki seiske loomulikult, käed tõstetud taha, peopesad suunatud selga poole. Jalad on õlgade laiuselt. Pigistage käed kõvasti rusikasse. Samal ajal hingake sisse ja tõmmake pärak kokku. Püsige selles asendis kaks sekundit. Siis hingake välja, lõdvestage pärakulihased ja laske rusikad lahti. Tehke seda 30 korda. Võite seda harjutust igal hommikul viis minutit ka voodis teha.

HIINA RAVIMTAIMED

Võtke patentdroogkuulikesi Ma Ren Run Change Wan. Järgige õpetust.

Kõhukinnisus [Hiina tervishoiu saladused]

2006-09-08T21:24:00.000+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 232-234]

Kõhukinnisus

Kirjeldus
Kõhukinnisus on krooniline probleem enam kui 4 miljonile ameeriklasele, olles seega üks suuremaid rahvuslikke nuhtlusi. Selle häda puhul on raskusi soolestiku tühjendamisel, millega mõnikord kaasnevad krambid ja valu pärasooles pingutustest kõvast roojamassist vabanemiseks. Roojaga võib kaasneda veidi erepunast verd, mis tuleb päraku limasnaha kriimustustest. Normaalselt on meil vaja soolestikku tühjendada kord päevas. See on ainevahetustsükkel ning on vajalik füüsiliseks ja vaimseks terviseks.
Roojamass koosneb meie söödud toidu jääkainetest. Need jääkained sisaldavad hulgaliselt baktereid ja mürgiseid elemente. Nendest on vaja iga päev vabaneda. Kui roe jääb pärasoolde pidama, hakkavad selle ümber lekkima lima ja vedelik, mille tulemuseks on fekaalipidamatus ja terve hulk tervisehäireid, nagu seedimatus, unetus, mao- ja soolehaigused, palavik ja isupuudus. Aga kui soolestik muutub loiuks, nagu see on kõhukinnisuse korral, on regulaarne soolestiku tühjendamine takistatud ja toksiinid kogunevad kehas, rikkudes käärsoole mikrofloora tasakaalu ning põhjustades haigusi. Tähtis on mõista, et mida kauemaks seeditud toit käärsoolde jääb, seda tõenäolisem on, et bakterid hakkavad kasvama ja eritama toksilisi aineid. Need põhjustavad käärsoolevähki, millesse üksi sureb Ameerikas igal aastal 55 000 inimest.

Sümptomid ja märgid
Kõva, tihke roe, krambid või valud pärasooles ja veritsus roojamisel.

Põhjused
Kõhukinnisus tekib, kui puuduvad kolm asja: füüsiline tegevus, mis stimuleeriks peristaltikat, lihaste lainelist liikumist, mis viib toitu seedetraktis edasi; kiudained toidus, mis lisavad roojale massi; ja vedelik, mis pehmendaks väljaheidet, nii et see liiguks valu tegemata ja anaalkudesid kriimustamata. Vedelikupuudus käärsooles teeb rooja kõvaks ja soolestiku tühjendamise raskeks. Kõva roojamass aeglustab peristaltikat ja jääkained jäävad soolestikku pidama. Käärsoole vedelikupuudust põhjustab omakorda ebatervislik toitumine ja füüsilise tegevuse puudumine. Rafineeritud toiduained ja kiudaine vähesus ei tule soolestiku töös kasuks. Treeningu puudumine ainult raskendab olukorda. Mida rohkem me sööme, seda raskem on vabaneda jääkainetest.
Korrapäratu elustiil võib samuti kõhukinnisust põhjustada. Näiteks kui puudub regulaarne päevaplaan, millal minna magama, millal süüa ja eriti milla päeva jooksul soolestikku tühjendada. Kõik see võib viia kõhukinnisuseni. Teine näide on reisimine, mis muudab soolestiku töö normaalset rütmi.
On teada, et mõned ravimid võivad tekitada kõhukinnisust, nagu valuvaigistid või raua- ja kaltsiumitabletid, sest need nõuavad korralikuks omastamiseks kõrge happelisusega keskkonda. Vaimne stress, suur töökoormus ja hemorroididest tingitud valu võivad samuti põhjustada kõhukinnisust. Peristaltika nõrgeneb ka eaga, nii on kõhukinnisus sagedane probleem vanuritel.

Ennetamine ja ravi
Sööge rohke kiudainesisaldusega toitu. Kiudained mitte üksnes ei väldi kõhukinnisust, vaid võivad ära hoida ka divertikuloosi, hemorroide, soolepolüüpe ja isegi käärsoolevähki. Välitge praetud, samuti ka liigmagusaid toite. Jooge rohkesti vett ja mahlu. Võimelge kindlasti iga päev. Kujundage endale soolestiku tühjendamiseks kindel aeg ja vastake "looduse kutsele" kohe - ärge oodake, kuni vajadus möödub. Soolestiku tühjendamine peab olema päevakavas kõige tähtsamal kohal.

Dieetravi

Sööge rohke kiudainesisaldusega toite, mis on tehtud täisteradest ja kaertest, pruunist riisist, värsketest aed- ja puuviljadest. Kiudaine jääb seedimata, see liigub läbi soolestiku koos teiste jääkainetega. Kiudaine tõmbab vett väljaheitesse ja lisab sellele massi, samal ajal seda pehmendades.
Eriti soovitav on magusad kartulid, mis on osutunud hästi tõhusaks kõhukinnisuse ennetamisel ja ravimisel.
Õunad, banaanid, viigimarjad, papaiad ja pirnid on samuti head kõhukinnisuse leevendamiseks.
Sööge iga päev mandlijahuputru (mandlijahu on saada hiina toidupoodides).
Leotage 30 grammi tremellat vees tund aega. Lisage veidi kristallsuhkrut ja hautage tremellat veel tund aega. Sööge tremella ja jooge leem. Sööge seda üks või kaks korda päevas.
Sööge enne magamaminekut üks või kaks viigimarja. Eriti hea on see vanematele inimestele.
Jooge hommikul tühja kõhuga värsket piima.
Jooge kohe hommikul tühja kõhuga klaas viinamarjamahla.
Jooge iga päev vähemalt 10 klaasi vett.
Sööge kuivatatud ploome või jooge ploomimahla. Kuivatatud ploomid sisaldavad looduslikke aineid, mis leevendavad kõhukinnisust.
Keetke 30 grammi ploomiseemneid vees ja jooge kaks korda päevas. Ärge sööge seemneid.
Jooge kohe hommikul klaas soolast vett või meevett, millesse on lisatud mitu tilka seesamiõli.

Teisi looduslikke ravimisviise

Praktiseerige iga päev mõningaid leebeid harjutusi.
Praktiseerige qigong'i ja keskendage oma vaim akupunktile Yongqiong, mis asub jalatalla keskel. (vaadake 7. lisa.)
Kõndige pärast sööki poolteist kilomeetrit.
Masseerige alakõhtu kolm korda päevas. Iga kord hõõruge enne masseerima asumist käed teineteise vastu soojaks, siis masseerige nendega vaheldumisi kogu alakõht üle, 30 ringi päripäeva ja 30 ringi vastupäeva. Seda võib teha kas istudes või lamades. (Vaadake 5. lisa.)
Praktiseerige "Taevasamba raputamist". (Vaadake 5. lisa.)
Heitke selili, jalad painutatud ja tallad vastu maad. Tehke selles asendis viis minutit hingamisharjutusi, kaks korda päevas.
Alternatiiv: heitke selili ja püüdke jõudu pingutades suruda jalad vastu rinda. Ka seda peaks tegema kaks korda päevas.
Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Tianshu, Daheng, Zhonzhu, Zhingwan, Quchi, Sanyinjiao, Zusanli, Changqiang, Fenglong, Qihai, Huiyin, Zhigou ja Shangjuxu. (Vaadake 7. lisa.)

Mesi [Hiina tervishoiu saladused]

2006-07-30T14:13:00.000+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 117]

Mesi

Hiinlased arvavad, et kuna mesilased koguvad mett sadadelt erinevatelt lilledelt, mida samuti peetakse ravimiks, siis on meel rohkest ravitoimet. Nad usuvad, et mesi võib toita maksa, niisutada kopse ja alandada pulssi ja vererõhku. Sajandeid on mett Hiinas laialt kasutatud ravimaks mitmesuguseid tõbesid nagu aneemia, unetus, maksa- ja südamehaigused, maoprobleemid, astma, kõhukinnisus, silmapinge, neurasteenia, bronhiit, köha, seksuaalhäired, hüpertensioon ja toidumürgitus. Moodsad uuringud näitavad, et mesi sisaldab rohkesti suhkruid, valku ja multiensüüme, A-, B1-, B2-, B6-, C-, D- ja K-vitamiine, samuti orgaanilisi happeid nagu sidrunhape ja foolhape. Mett võib süüa puhtalt või kasutada küpsetistes või tees.

Küüslauk [Hiina tervishoiu saladused]

2006-07-30T14:12:00.000+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 115-116]

Küüslauk

Küüslauku võib leida pea igas hiina köögis, kus see on olnud rahvaravimiks juba tuhandeid aastaid. Küüslauk on tugeva kasvajavastase, antibakteriaalse ja viirusevastase toimega, pealegi on sel silmapaistvad antibiootilised omadused. Kõige muu hulgas aitab küüslauk kaasa seedimisele, leevendab ja ravib düsenteeriat ja tüüfust, tapab baktereid ja muid parasiite kehas, aitab ennetada ja ravida nohu ja grippi, ravib maohaavu ja kõhulahtisust, puhastab veresooni ja magu, ennetab ja ravib kopsupõletikku ja tuberkuloosi, viib kehast välja toksilised jäägid, alandab vererõhku ja kolesteroositaset, ennetab ja leevendab südamehaigust, ravib sinusiiti, virgutab seksuaalset vitaalsust, kergendab sugulisel teel saadud haigusi, soodustab antikehade loomet ja ringlust, aitab ära hoida fataalseid trombe ning mao- ja käärsoolevähki ning näib paljutõotav isegi aidsi ravis. Tõesti, raske on uskuda, et niisugune hulk maagilisi ravivaid omadusi on peidus kõik ühes koduses toiduaines - küüslaugus!
Suurem osa küüslaugu raviväest tuleb tema ravimilaadsetest ühenditest, nagu allitsiin, ajoeen, allüülsulfitsiid ja polüfenool. Polüfenoolid võivad kaitsa südant. Allitsiin on küüslaugu peamine komponent, see on võimas antibiootikum, fungitsiid ja vähiga võitleja. Memorial Sloan-Ketteringi Vähikeskuse uurijad näitasid 1997. aastal, et see aine võib kõvasti aeglustada eesnäärmevähi rakkude arenemist. Kaubanduslik küüslauguekstrakt on samuti aeglustanud rinna-, naha- ja käärsoolevähi kulgu hiirtel.
Viimasel ajal on teadlased avastanud, et küüslauk on tugev mikroobide ja viiruste vastane aedvili. Teatud tüüpi viiruste mahasurumisel on allitsiin osutunud penitsiliinist tõhusamaks. Austria teadlased avastasid ka, et küüslaugu kasutamine toodab kolme liiki kemikaale - allüületüülsulfiidi, dietüülsulfiidi ja atsetooni. Kõik kolm lõhustavad veres kolesterooli. Hiljutine uurimus näitab, et isegi väike kogus seda teravat köögivilja võib kõvasti alandada kolesterooli ja triglütseriidide taset, kahandades vere hüübivust. 1995. aasta uurimuses võtsid vabatahtlikud kõrge kolesterooliga katseisikud küüslauguektrakti ja nägid, et nende üldine kolesteroolitase langes 7% ja artereid ummistav LDL kolesterool 10%.
Kõige parem on küüslauk toorelt, sest oluline ensüüm allitsiin hävib kuumutamisel. Üks või kaks küüslauguküünt söögi ajal on piisav. Kuid maksimaalse kasu saamiseks tuleb neilt toorelt närida, siis vabaneb küüslaugu toitev sisu paremini ja keha omastab selle pärast närimist.

Ingver [Hiina tervishoiu saladused]

2006-07-30T13:39:00.000+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 113]

Ingver

Ingverit on hiinlased palju aastaid kasutanud nii maitsestamiseks kui ka ravimina. Kui neil on probleeme seedimisega, näiteks kõhulahtisus või seedimatus, on nohu või gripp ja nendega seotud hädad, tuleb see taim kohe meelde. Põlvkondade kogemus ütleb neile, et ingver võib aidata neid tõbesid leevendada ja veel enamgi, kiirendada ainevahetust, edendada vereringet, viia rakkudest välja toksiinid ja infektsiooniproduktid, samuti tõhustada immuunsüsteemi. Nagu küüslaugul, on ka ingveril tugevad viirusevastased ja antibiootilised omadused. Selle lima lahtistav toime teeb tast hea rögaväljutusvahendi. Moodsad uurimused on näidanud, et ingver suudab alandada kolesteroolitaset ja kahandada trombiohtu.
Igapäevases menüüs võite tarvitada ingverit toorelt, viiludeks lõigatuna või kasutada toiduvalmistamisel koos teiste toiduainetega. Mõned hiinlased lisavad ingverimahla vanniveele, et ravida nohu, allergilist nahka ja hõõrdunud jalgu.

Vaginiit [Hiina tervishoiu saladused]

2006-07-21T12:42:00.000+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 297]

Vaginiit

Kirjeldus
Vaginiit on tupeinfektsioon, põletik või ärritus, mis põhjustab muutusi normaalses tupeeritises. Tavalised vaginiiditüübid on pärmseeninfektsioon ja mittespetsiifiline infektsioon. Rasedad naised ja diabeetikud on sellele haigusele vastuvõtlikumad.

Sümtomid või märgid
Need võivad olla kipitus, sügelemine või tupeümbruse punetus, tupe valgevoolus ja muutus tupeeritise värvis, lõhnas või hulgas.

Põhjused
Vaginiiti põhjustab tavaliselt tupe normaalse keskkonna tasakaalu rikkumine. Näiteks ärritus, mille on tinginud liigne tupeloputamine, kange seep või lõhnastatud hügieenivahendid, kitsad püksid või teksad, rattasõit või suguühe. Stress, rasedus, diabeet, hormonaalsed muutused, mõjutatud immuunsüsteem, beebipillid ja meditsiinilised seisundid, mis kahjustavad keha normaalset kaitsevõimet pärmseenenakkuse vastu on samuti tavalised põhjused.

Ennetamine ja ravimine
Hoiduge vahekorrast, kuni olete täiesti paranenud. Ärge tehke tupeloputusi, terve tupp puhastab ennast ise. Peske genitaale kord päevas puhta veega, millesse on lisatud pisut soola. Ärge kandke liibuvat pesu ja teksasid ning vältige lõhnastatud hügieenivahendeid. Tehke kaks korda päevas külma istevanni, et leevendada voolust ja põletikku. Vahetage pesu kord või koguni kaks korda päevas.
MÄRKUS. Minge arsti juurde, kui olukord ei parane.

Dieetravi

Võtke õunasiidriäädikat, lutserni, peterselli, sojaube ja punast ristikut.
Keetke musta seent vees ja lisage veidi pruuni suhkrut. Jooge leem ja sööge seen, et leevendada tupeveritsust.
Sööge küüslauguküüsi või keetke neid vees ja jooge nagu teed kaks korda päevas.
Keetke 225 grammi kuivatatud rõikalehti kolme klaasi veega ja lisage pisut soola. Jooge leent kuumalt kaks korda päevas kuu aja jooksul.
Keetke vees kaks seepiat ja 240 grammi lahjat sealiha, lisage veidi soola. Sööge kaks korda päevas nädal aega, et leevendada ebanormaalset tupevoolust.
Keetke kolmes klaasitäies vees madalal kuumusel 15 grammi hüatsindiube, 30 grammi jamssi ja 60 grammi riisi. Jooge leem kuumalt. See võib leevendada vaginiiti ja vähendada ebanormaalset tupevoolust.
Keetke vees 60 grammi hüatsindiube, lisave veidi suhkrut ja jooge kuumalt nagu teed. See võib vähendada ebanormaalset tupevoolust.

Riided teevad inimese

2006-07-19T21:58:00.000+03:00

[Ajakiri "Kolmas silm" Mai 1999 lk. 1-2]

Juba ammustest aegadest peale on riietust peetud inimese teiseks minaks, mis peab peremehega tingimata hästi läbi saama. Proovime sensitiivide tarkust järgides välja selgitada, missugused naturaalsed kangad teile kõige paremini sobivad.

Villasel riidel on eriline energiat kiirgav struktuur, millesse on kätketud kõik koduloomade karvkatte head omadused ning koguni aktiviseeritud kujul. Mida paksem ja jämedakoelisem on villane riie, seda suuremaid energiavarusid see endas kannab. Villane kangas kujutab endast puhta kollase spektri eluenergia looduslikku allikat, mis saadab nimetatud energiat inimese biovälja. Sellest valmistatud rõivad on kasulikud passiivsetele tagasihoidlikele ja häbelikele isikutele; aktiivsetele ja taltsutamatutele inimestele seevastu võib villane isegi mõnevõrra ohtlik olla, sest nende endi energia kipub villa toimel võimenduma ja selle üleküllus võib muuta nad kergesti ärrituvaks.
Villasest riidest kostüüm on muidugi ilus ja prestiižne, eriti kui tegemist on juhtival kohal töötava isikuga, ent kui ühes sellega kantakse midagi sünteetilist, võib kandja ärrituvus muutuda sallimatuseks ja koguni jõhkruseks, sest on teada, et villasega koosmõjus sünteetilise kanga negatiivsed energeetilised omadused võimenduvad.
Nõrkadel ja haigetel inimestel aga pole soovitav mitte üksnes villaseid riideid kanda, vaid ka villase teki all magada ja toa põrandale villane vaip panna - siis kaob ka energeetiliselt nõrkadel inimestel pideva väsimuse tunne.

Puuvillane riie sobib igale inimesele ning loob muretu ja rahuliku meeleolu. Puuvill on suurepärane stressi alandaja, mis aitab meid hingeliste traumade ja neurooside korral.
Puuvillase kanga energeetilised omadused sõltuvad samuti suuresti faktuurist ja toorme töötlemise viisist. Seos on siin tõsi küll villase riidega vastupidine: mida õhem on kangas, seda tugevamalt tema mõju väljendub. Töötlemise käigus puuvillase olemust otsekui rafineeritaks, nii et see muutub veelgi puhtamaks.
Puuvillasest kangast rõivad võimaldavad aktiivsetel ja energeetilistel isikutel pärast suuri koormusi paremini taastuda ning vältida enese ülepingutamist, mis sageli ohustab seda tüüpi inimesi. Ka magada on neil kasulik puuvillaste linade vahel puuvillase vatiteki all.
Kinnistele ja eraklikele inimestele on puuvill ideaalne pingete maandamise vahend, mis mõjub rahustavalt pingelisele siseelule, mida nad teistele avada ei taha. Neile võiks soovitada puuvillast voodipesu ja villast tekki - sel puhul saavad nad ühtaegu nii toitva energialaengu kui ka hingelise ja emotsionaalse tasakaalu.

Linane riie. See toob endaga alati kaasa mõningase jahedustunde. Linase kanga peamine energeetiline omadus on see, et ta tekitab inimeses rahuliku keskendatuse tunde. Pingeliselt töötavatele ja aktiivsetele inimestele on see ideaalne materjal, mis ei võimalda neil oma energiat sihitult raisata, vaid aitab suunata selle kindlasse voolusängi ning keskenduda konkreetsele asjale. Peale selle mõjub linane inimestevahelistes suhetes isoleeriva materjalina. Linaselt näib kõik otsekui maha valguvat, rüvetamata tema puhtust ning kaitstes inimest igapäevase energeetilise surve ja otseste energeetiliste rünnakute eest. Linasest kangast rõivaid on soovitav kanda rahvarohketes paikades, siis olete kaitstud masside emotsionaalse tasakaalutuse ja hüsteeria eest - need ei nakata teid.
Aktiivse elulaadiga inimestel tasub kanda linaseid riideid tööl, mis nõuab selget pead, keskendatust ja väljapeetust - just nimelt linane võimaldab kõige paremini neid omadusi ilmutada.
Mis puudutab kinniseid ja eraklikke inimesi, siis neile pakub linane riie kaitset: on nad ju enamasti äärmiselt tundlikud teiste arvamuse suhtes. Suheldes väsivad nad väga kiiresti, sest on pidevalt seesmiselt pinges, hinnates kaasvestleja tundeid ja kavatsusi ning püüdes end nendele kohandada või energeetilisele survele vastupanu osutada. Sellistel juhtudel võimaldab linane riie suurema osa võõrast energeetilisest mõjust kõrvale juhtida. Tuleks siiski hoiduda kandmast linaseid riideid kodus: kui te seda liiga sageli teete, ehitate enda ja omaste vahele otsekui müüri.
Ka linase kanga omadused sõltuvad töötlusest. Kui villase riide puhul on määrav kanga jämedus, siis linase puhul mängib otsustavat rolli värvus: mõju sõltub otseselt sellest, mis värvi kangaga on tegemist. Kõige võimsamalt ilmutab oma toimet värvimata linane, kuna küllastatud soojad toonid võivad tema omadusi vähendada või need koguni olematuks muuta, sest soojad värvid on lina energeetilise olemusega vastuolus. Seevastu külmad toonid, nagu valge, sinine, roheline ja hallikasbeež on tema omadustega kooskõlas.
Must värv võimendab linase riide mõju märgatavalt ning võib peene hingeeluga isikutel esile kutsuda ebamugavustunde. Kui inimesel on mingi mure, võib musta linase riideeseme kandmine talle palju kahju teha, sundides teda ikka ja jälle oma raskele olukorrale mõtlema. Kirjud linased rõivad aga kaotavad kiiresti oma esialgsed omadused.

Siidriie kätkeb tugevat erootilist laengut - see omadus on ühelt poolt väga meeldiv, aga teiselt poolt igapäevaelus ka üsna ohtlik. Siidi mõju sõltub samuti suuresti kvaliteedist. Mida õhem on kangas, seda puhtam ja tugevam on selle toime. Ka siidi omadused võivad muutuda sõltuvalt sellest, mis värvi riidega on tegemist. Mitmevärvilise siidi toime väheneb märgatavalt, kõige võimsamalt tulevad erootilised omadused aga esile mustade, punaste, valgete ja hallide kangaste puhul. Paraku on meie erootilised eelistused üpris erinevad, seepärast sõltub kõik individuaalsest valikust. Siidrõivast valides võtke see paremasse kätte ja libistage sellega üle vasaku käe randmest küünarnukini. Kui teie keha puudutusele vastab, on ese teie oma.
Siidi aktiivne toime avaldubki üksnes kontaktis inimekehaga - siidpesu, siidsukki ja siidist asemeriideid on kõigil aegadel kasutatud iharust tekitavate atribuutidena. Maades, kus armukunsti au sees peetakse, hinnatakse kõrgelt ka siidi ning eelistatakse seda kõikidele teistele kangastele. Seevastu Euroopa riikides, kus kaitsti tütarlaste kõlbelisust, vaatas avalik arvamus kaua viltu sellele, kui noored neiud siidriideid kandsid: neid peeti ülemäära "avalikeks".

Vitatron

Armastuse parasitaarne teooria

2006-04-30T22:36:00.000+03:00

[Ajakiri "Vertikaal" Aprill 2006 lk. 15-16]

ARMASTUSE PARASITAARNE TEOORIA

..........................................................................................................
Keemiateaduste kandidaadi N.Veletski intervjuu akadeemik LEV LOBOTOMOVIGA tõlkis ajakirjast "Химия и жизнь" Ivari Vee.
..........................................................................................................

Viimasel ajal töötate te inimese kiindumuse parasitaarse teooria kallal. Rääkige palun, mis on selle teooria mõte?

Jah tõesti, inimese kõrgemate tunnete aluseks olev parasitaarsuse fenomen, on tänaseks juba küllalt põhjalikult uuritud ja tänu meie instituudis tehtud unikaalsetele katsetele, võib seda lugeda teaduslikuks faktiks. Asja mõte on siin järgmises. Kui te teise inimesega suhtlete, moodustub teie peaajus selle inimese kujutus, kehatu, kuid täiesti reaalne. See oleks nagu objekti peegeldus teie mõtetes, tunnetes ja hinges. Kui inimene meeldib teile, kui te temaga tihti kohtute ja, mis peaasi, temast pidevalt mõtlete, hakkab see kujund teisse sööbima ja justkui keha omandama. Teiste sõnadega muutub see kujund, kasutades teie mõtteid ja tundeid, materiaalseks. Jah, olles esialgu ideaalne transformeerub see materiaalseks!
Siin on mõned faktid. Meie kaalumistulemused näitavad, et üksik inimene kaalub umbes 5-10% vähem, kui inimene kellel on tõsine kiindumus. See tõestab küllalt selgelt, et "kiindunul" toimub kiirendatud rakujagunemine. Tähendab, et siin võib rääkida mingi kasvaja tekkimisest, kuid heas mõttes "kasvaja" tekkimisest.

Kuid sellel hüpoteesil on palju vastaseid, on ju nii?

Ma vabandan, esiteks, mitte hüpoteesil, vaid teoorial. Teiseks käsutavad meie teooria vastased tihti selliseid vulgaarseid argumente, nagu - seda moodustist ei ole võimalik, pardon, lahkamisel avastada. Nähtavasti kujutavad nad seda endale ette, kui mingit kuju võtnud keha, umbes nagu embrüoni, nagu objekti vähendatud koopiat. Ei. Loomulikult käib siin jutt tunduvalt peenematest protsessidest, mis on seotud uute rakkude ümbersünniga. See protsess on, oma olemuselt, väga sarnane onkoloogilisele, kuid õnneks reguleeritav ja muudetav.
Uued rakud, millest ma räägin, ei ole peaajus lokaliseerunud, vaid mööda inimese siseorganeid laiali pillutatud. Selles on asi! Eriti palju on neid neerudes, maksas ja loomulikult südames. Eks sellest ka ütlemised: "armusin kogu südamest", "tunnen seda südamega". Kusjuures, välisel vaatlusel, pole neid rakkusid võimalik naabritest eristada, neil on samasugune ehitus ning genoom, kuid, tänu teatud geenide aktiivsust mõjutavatele mõtetele ja tunnetele, (need mõjutuste faktorid on meie poolt veel lõpuni uurimata), aktiviseeruvad need geenid, millel on objekti geenides teisikud ja deaktiveeruvad originaalsed, ehk omaenda, geenid. Kas mõistate millest ma räägin?

Loomulikult.

Selles ongi fenomen! Tuleb välja, et need rakud kuuluvad peremehele rohkem nagu nominaalselt, tegelikult aga on juba tema kiindumusobjekti rakud. Seepärast võib neid, ilma liialdamata, nimetada parasiitrakkudeks.

Kas infektsioon?

Noh, ja nüüd teie ka! Ei, siin on kõik tunduvalt peenem...! Aja möödudes hakkab see uus moodustis, teie organismis, tundma end täieõigusliku peremehena, nõudma tähelepanu ja austust enda vastu. Te hakkate temaga nõu pidama, uurima, kuidas ta suhtub ühte või teise tegevusse, aga sellisel juhul, kui on tegemist eriti raskete, kliiniliste juhtumitega, hakkab ta praktiliselt kogu teie psüühikat juhtima. Peab veel ühe fakti eraldi ära märkima: see parasiitrakkude võrgustik vajab regulaarset suhtlemist oma prototüübiga ja kandjal, kui ta objektiga tükk aega ei kõhtu, algab ärevus, ta vaevleb ning tunneb objektist puudust. Ja lõpuks ometi toimub kohtumine! Parasiitrakud eritavad organismi endorfiine, kandja tunneb eufooriat, kuid sellele järgneb uuesti valu.

Niisiis, see ei ole enam onkoloogia, vaid...?

Just nimelt! On välja kujunenud klassikalise narkosõltuvuse sümptomid. Üks inimene muutub teisest sõltuvaks, kusjuures sõna "sõltuv" ei ole metafoor, vaid reaalne, ühe subjekti füsioloogiline sõltuvus teisest. Ja lõhkuda seda sõltuvust ei ole just kerge.
Erandeid muidugi on, kuid enamuses... Jah, tõelised probleemid algavad siis, kui objektidevahelised kohtumised muutuvad millegipärast võimatuteks. Siis algab pikaajaline ning valulik uusmoodustise väljasuremine. Kõigi kaasnevate, tagajärgedega. Lagunemise produktid... Just need kutsuvad esile organismi mürgituse. Peamised sümptomid on loidus, apaatia, halb tuju, kuni depressiooni ja ebaadekvaatse käitumiseni välja. Loomulikult ilmneb kaalu vähenemine, mis omakorda tõestab meie teooriat.
Ma ei öelnud asjata, et vaid harvadel juhtudel on tarvis psühhiaatrite või teiste spetsialistide abi - protsess taandub. Ebameeldivad nähud annavad aja jooksul järele ja selleks ajaks, kui uusmoodustise materiaalne substants kaob ning tekib "helendav kujund" (nagu me seda nimetame), võib protsessi lõppenuks lugeda. Objekt on terve.

Aga kas on kuidagi võimalik seda, nn rehabilitatsiooniperioodi kiirendada?

Loomulikult. Kuigi kliinilis-farmakoloogilisi meetodeid, kahjuks, ei ole veel välja töötatud. On ainult mõned kasulikud soovitused.
Esiteks - füüsiline töö. Värske õhu käes kiirenevad rakuloome protsessid tunduvalt, lagunemisproduktid viiakse kiiremini organismist välja. Üldiselt on kohe tunda kergendust. Samas on traditsiooniline vene meetod - kui ei ole surmatõbi on ikka viinast abi - siin väheefektiivne, vahel lausa kahjulik.
Kuid töö värske õhu käes, kuigi väga kasulik, ei ole veel kõik. On olemas tunduvalt keerulisem meetod: teadvusega indutseeritud, objekti rakkude muundamisprotsess kandja rakkudeks. Kas ma räägin arusaadavalt? Seda on tarvis teha selleks, et minu rakud saaksid uuesti tõepoolest minu omadeks!
Kuidas seda teha? Püüdke pidevalt meenutada eelkõige objekti negatiivseid omadusi, saates neid meenutusi lühikeste, energiliste negatiivsete ütlustega, parem oleks, kui kõva häälega. Kas ma räägin arusaadavalt? Siin võib rõhutada nii välimust: suur nina, vistrikuline otsaesine või mõni teine puudus, aga ka iseloomuomadusi: jätab asju laokile, töö on talle tähtsam kui pere, õhtu saabudes räägib, et "pea valutab". Ja nii edasi. Kasulik on kirjutada, objekti poolt sooritatud, väikeste solvangute nimekiri. Lugeda seda enne und ning kommenteerida iga punkti, nagu ma juba ütlesin - negatiivselt ja kõva häälega.

Kas see töötab nii naiste kui ka meeste puhul?

Loomulikult. Kuid, kuna ma olen siiski mees, siis... Ja nüüd kõige keerulisem, aga ka kõige efektiivsem meetod. See on parasiitrakkude ümberhäälestamine uuele objektile.
Kui te küllalt kiiresti ja adekvaatselt suudate vana objekti uue vastu vahetada, hakkate temast intensiivselt positiivselt mõtlema ja temaga tihti kohtuma, siis teie organismi parasiitrakud hakkavad kiiresti uuele objektile ümber häälestuma. Sel juhul teevad nad seda ilma lagunemiseta ning sellele järgneva organismi mürgituseta. Sellel meetodil on, tõsi küll, väga tõsine miinus. Asi on selles, et väljasuremisprotsess siiski toimub ning seepärast on tarvis, varem või hiljem, organism võõrkehadest puhastada. Ainult see inimene, kellel parasiitrakud puuduvad, ei kannata, varem mainitud, haiguslike nähtude käes.
Nii et eelkõige profülaktika! Ärge laske endal liialt teise inimesse kiinduda, ärge idealiseerige teda. Olge objektiivne, pange tähele tema puuduseid, aga parem veel, kirjutage need üles - see, uskuge spetsialisti, aitab teid hiljem. Olge tähelepanelik ning ärge laske, oma suhetesse, tekkida füüsilisel sõltuvusel.
Inimesed, kes neid lihtsaid reegleid järgivad, elavad suhted, kiindumuse ning armastuse, üle kergelt ning ilma probleemideta, nad ei tunne kunagi pettumust ega põe depressiooni. Lühidalt, armastage ennast, just ennast, kõigi oma keharakkudega ja siis olete te alati terve!

Ja kas see ongi kõik?

Aga kas seda on siis nii vähe?
Ütles ju Puškingi omal ajal:
Keda armastada küll? Keda uskuda?
Kes on see, kes meid ei petaks?
Kes kõiki jutte, kõiki käike,
Me endi mõõdu järgi võtaks?
Kes küll meid ei laimaks?
Kes meid hellitaks ja hoiaks?
Kelle jaoks me patt on süüta?
Kes meid ealeski ei tüüta?
Selle vaimu hoolas kütt,
Ära raiska liiast aega,
Armasta vaid iseend.
Sa oled tõesti seda väärt,
Usu mind, mu kallis vend.

OSHO - Armastus ja üksindus

2006-04-14T18:20:00.000+03:00

[Ajakiri "Vertikaal" Märts 2006 lk. 6-7]

ARMASTUS JA ÜKSINDUS

Armastus toob endaga alati üksinduse. Üksindus toob endaga alati armastuse. Nad on lahutamatud.

Inimesed mõtlevad just vastupidi. Inimesed mõtlevad: "Kui armastate, kuidas saate üksindust tunda?". Kui armastate, ei saa üksindust tunda - olla mahajäetud - see on tõsi. Kuid kui olete armastuses, siis peate olema üksik - täisväärtuslik - see on veel õigem. Üksindus, mahajäetus on negatiivne seisund. Mahajäetus tähendab, et ihkate teiste seltskonda. Mahajäetus tähendab, et olete kurb, melanhoolne, meeleheitel. Mahajäetus tähendab, et olete hirmul. Mahajäetus tähendab, et tunnete nagu oleks teid unustatud, et teid ei ole kellelegi tarvis. See teeb haiget. Mahajäetus on nagu haav. Mahajäetud, üksik inimene hakkab liiga palju sööma, lihtsalt selleks, et tunda ennast küllastununa. Mahajäetud inimene hakkab rasva koguma. Mahajäetud inimene hakkab tarvitama alkoholi või mõnd muud narkootikumi, kanepist LSDni, sest ta tahab end unustada. Mahajäetus on niivõrd hirmus, niivõrd kole, nii surma moodi, et tahaks tema eest põgeneda. Mahajäetud inimene istub kui naelutatud, televiisori ees neli, viis, isegi kuus tundi. Maailm on väga üksildane, seepärast sukelduvad inimesed narkootikumidesse ning seksi või mõnda teise meelelahutusse, mis laseb, kasvõi natukeseks ajaks, oma üksindus ja mahajäetus unustada. Haav mädaneb. Me peidame seda erineval moel: suure omandi, võimsate losside, hunniku raha abil, uute tehnikasaavutuste abil, kuid haav jääb - tehnikasaavutused ei suuda seda olematuks teha. Teil võib olla kõige suurem maja maailmas, kuid ikkagi tunneksite end seal üksikuna, samuti tunneksite end üksikuna ka väikeses hurtsikus. Üksindus ei tee mitte mingeid erandeid: varandus ei saa sisemist üksindust hajutada. Ja kui inimesed alustavad suhteid, siis selleks, et mõlemad tunnevad mahajäetust ning kannatavad üksinduse all. Üksinduse all kannatavad inimesed ei ole võimelised looma täisväärtuslikku suhet. Normaalne suhe saab sündida vaid üle ääre valguvast energiast, mitte kunagi aga puudusest. Kui üks inimene tunneb puudust ja teine inimene tunneb puudust, siis üritavad mõlemad teist ekspluateerida. Nende suhe kujuneb teineteise ekspluateerimiseks, milles pole kohta armastusele ega kaastundele. See ei ole sõprus. See on vaenulikkus - suhkruglasuuris väga kibe maiustus. Varem või hiljem sulab suhkur, peale mesinädalaid suhkur haihtub ja kõik muutub mõrudaks. Ja nüüd on neil sissekukkunud inimese tunne. Varem olid nad üksildased eraldi, nüüd on nad üksildased koos ning see teeb veel rohkem haiget. Lihtsalt vaadake toas istuvaid abikaasasid: mõlemad tunnevad üksindust. Pealispinnal on nad koos, sisemuses üksildased. Mees, kes on kadunud oma üksinduses ja naine kes on kadunud oma üksindusse. Kõige kurvem asi maailmas on näha kaht armastajapaari, kus mõlemad tunnevad end üksildasena! Üksindus kui täius, on täiesti teine asi. Täius on kui lilleõis, lootose õitsemine teie südames. Üksindus kui täius, on positiivne, täius on tervis. See on rõõm olla mina ise. See on rõõm sellest, et teil on oma dimensioon, oma kosmos.

Täius on imehea, täius on õnnistus. Kuid vaid armastajad saavad seda tunda, kuna vaid armastus annab teile täiuse. Vaid armastuses teostate nii sügavalt, et teile ei ole enam kedagi tarvis, võite olla üksi. Armastus teeb niivõrd kõikehõlmavateks, et võite olla terviklikud ja ekstaatilised. Armastus on kontrastiks: armastus ja täius, need on ühe energia kaks poolust. Seda on tähtis teada, sest vahel juhtub nii, et armastajad ei anna oma partnerile piisavalt aega, et olla üksinda, olla iseendaga. Kui armastajad ei anna oma partnerile piisavalt ruumi, et olla üksi, iseendaga, armastus haihtub. Just täiusest - üksindusest, saab ta uut energiat, värsket mahla. Kui olete üksi, iseendaga, akumuleerite energiat selle piirini, kuni ta hakkab üle ääre ajama.

Üle ääre ajav vool muutub armastuseks: siis võite minna ja seda jagada oma sõpradega, oma naisega, nendega, keda armastate. Nüüd on armastust küllaldaselt, on mida jagada. Õigemini - armastust on liiga palju, olete sunnitud jagama. Sellega ei tee te kellelegi teenet, tegelikult tehakse teene teile. Kui pilved on rasked, peavad nad vihmana tühjaks sadama ja nad on tänulikud maale, et see andis neile võimaluse vihmana sadada, et ta selle vihma endasse imes, et ta selle külalislahkelt vastu võttis. Kui lilleõis avaneb, on tal tarvis vabastada endas peituv aroom. Ta on tänulik tuulele, et see viib aroomi mööda ilma laiali. Kui inimene on üksinda täiuslik, siis kogub ta energiat. Energia on elu ja energia on vaimustus, energia on armastus ja energia on tants - rõõmupidu. Kui on olemas energia, siis on kõik võimalik. See muutub lauluks, tantsuks, armastuseks. Kui energiat on liiga palju, siis muutub ta orgasmiliseks. Paljud inimesed armatsevad, kuid ei tea mis on orgasm - nad on ennast juba ära kulutanud. Kui nad armatsevad, on nad tühjad, neil puudub energia, mida jagada. Kui nad armatsevad, ei voola nende õnn üle ääre. Nende orgasm pole midagi enamat, kui suguline, genitaalne. Nende orgasm on väikene, keskpärane nähtus, millel puudub igasugune vaimne väärtus. See on nagu aevastus. Loomulikult tunned end mingil määral paremini, kui oled aevastanud. Seda võib võrrelda selja sügamisega - tundub, et see on meeldiv tegevus. Teil hakkab kergem. Orgasm ei ole kergendus. Orgasm on rõõmupidu, orgasm on kohtumine tervikuga läbi teise inimese. Orgasm on alati jumalik: teine on uks, läbi mille ühinete jumalaga. Orgasm on alati vaimne ja mitte kunagi seksuaalne. Need kes mõtlevad, et orgasm on seksuaalne, ei saa üldse millestki aru, nad ei tea mitte midagi seksist, orgasmist. Orgasm on alati ekstaas. Inimesed aga seda ei mõista, kuna nad kohtuvad tänu puudusele, mitte aga üle ääre voolavale energiale.

Nii et, kui armastate, tekib vajadus olla üksi, iseendaga. Pidage meeles, et vaid armastades tekib vajadus olla üksinda. Ja tõeline armastaja on see, kes lubab oma partneril olla tema ise, olla üksi. Varsti küllastuvad nad energiast, kohtuvad ning kingivad teineteisele endasse kogunenud energia. Üksinduses, täiuse ajal tekib ületamatu soov jagada ennast teisega. Tabage see rütm: armastuse ajal tekib vajadus olla üksi, üksi olles tekib vajadus armastuse järele. Üksindus tähendab liikumist sisse, armastus - liikumist välja. Üksindus on sissehingamine, armastus väljahingamine. Kui ühe nendest peatate, surete. Ei saa vaid sisse hingata või ainult välja hingata. Hingamine on tervikprotsess ja tervikprotsessis on väljahingamine sama tähtis, kui sisse hingamine. Armastus on hingamine - elu, mis liigub välja, üksindus - hingamine, elu, mis liigub sisse. Nii elab teie hing, vaid nii muutute hingeliseks.

Mõistus ütleb: "See on üksindus, mitte täius. Seda ei ole kellelegi tarvis". Teie mõistus üritab seda purustada, nimetades seda mitte vajalikuks. Hoidke alt! Vaadake oma mõistusega ette! Sest ei ole suuremat vaenlast, kui enda mõistus. Sõna "mõistus" all pean silmas teie minevikku. Jätkake oma mineviku jaoks suremist ja jätkake uute asjade õppimist. Armastus toob endaga täiuse, täius toob endaga armastuse. Ka nii juhtub vahel.

Tavaline nohu [Hiina tervishoiu saladused]

2006-03-31T22:28:00.000+03:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 289-292]

Tavaline nohu

Kirjeldus
See on kõige tavalisem kõikidest haigustest. Igaüks meist on tunda saanud järgmisi sümptomeid, kui hakkab nohu: kinnist või tilkuvat nina, aevastamist, takistatud hingamist, kipitust kurgus, kuivust ninas; kehva isu ja kerget väsimust. Kui nohu süveneb, lähevad silmad punaseks, tunneme kerget valu, kurk on haige, pea valutab, rinnus pitsitab ja algab köha. Kui nohu veelgi süveneb, muutub lima ninas paksemaks.
Nohu kestab tavaliselt üks-kaks nädalat ja hiinlased usuvad, et seitse päeva on tsükli lühim aeg, mis üldse mingist haigusest paranemiseks vajalik on. Nohu tekib aasta läbi, aga kõige sagedasem on see hilistalvel ja varakevadel. Mõnikord arenevad nohust tõsisemad komplikatsioonid, nagu sinusiit ja bronhiit.

Põhjused
Tavatarkus usub, et nohu tegelik põhjus on nakatumine viirustesse või bakteritesse. Viiruseid, mis võivad nohu põhjustada, on ligi 200. Need viirused puutuvad kokku me kehaga mitmel viisil - suudlusega, kättpidi tervitades, avalikku telefoni kasutades, keegi aevastab ligiduses, või kasutame kellegagi ühist käterätti või kööginõusid. Enamik nohuviirusi läbivad seitsmepäevase inkubatsiooniperioodi, enne kui sümptomid ilmsiks saavad.
Kuna täielikult "puhast" kohta pole olemas, siis oleme viirustele kogu aeg kättesaadavad. Miks ainult mõned jäävad nohusse, isegi kui samad viirused meid kõiki ümbritsevad? Hiina loodusliku tervishoiu süsteemi arusaama järgi teevad meid viirustele kättesaadavaks keha energialeke ja nõrgenenud immuunsus. Mitte viirused ei määra, kas saame nohu või mitte, vaid meie enda immuunsüsteem.

Ennetamine ja ravimine
Kui ümberingi on nii palju viirusi, mis võivad nohu põhjustada, siis võib ju tulla tunne, et jääme neile alla. Abi aga on kergesti saadaval ja tuleb looduslikul teel. Nohu saate ära hoida, kui sööte hästi, magate küllaldaselt ning väldite stressi ja depressiooni. Kui saate, vältige ka suudlemist, kättpidi tervitamist, avaliku telefoni ja teistega ühise käteräti kasutamist. Vanad hiinlased arvasid, et liiga soe riietus ja voodivarustus teeb inimese külmetusele vastuvõtlikuks. Tähtis on, et teile tuul peale ei käiks, kui nahk on higine, olete vannis või magate. Selle reegli eiramine toob kaasa tõsise külmetuse ja terviseprobleemid. Kõige tähtsam on tervislik elustiil. Siia kuulub regulaarne treenimine, eriti tähtis on, et hõõruksite kätega nägu tosin korda igal hommikul kohe, kui olete tõusnud ja nägu pesete; et jooksite rohkesti vett ja puuviljamahlu ning näriksite korra päevas küüslauguküüsi.

Dieetravi

Jätke suitsetamine, et mitte ärritada tundlikke kurgu- ja ninakudesid.
Jätke kohvi joomine, selle asemel jooge palju rohelist teed. Hiinlased joovad sageli hästi kanget teed, et peletada nohu ja peavalu (ja see aitab).
Kui nohuga kaasneb köha või kinnine nina, hoiduge piima- ja nisutoodetest. Neid kirjeldatakse kui "limatootjaid" ja need võivad hingamiseteede seisundi ja lima halvemaks teha.
Keskenduda tuleb immuunsüsteemi tugevdamisele. Sööge C-vitamiini ja mineraalirikkaid toite, sest need ained võivad immuunsüsteemi toetada. Teised toitduained, mis võivad aidata, on apelsinikoored, piparmünt ja rõikad.
Praadige maapähkliõlis tofut rohelise sibulaga, lisage pruuni suhkrut ja soola. Sööge eineks. See ajab higistama, mis omakorda aitab nohust lahti saada.
Sööge palju rohelisi ja oranže aedvilju, ning ka puuvilju.
Keetke 30 grammi tükeldatud ingverit ja 60 grammi talisibulat vees 20 minutit. Sööge supp kuumalt.
Alternatiiv: keetke tükeldatud ingverit vees pruuni suhkruga. Jooge leem kuumalt ja minge voodisse. Katke keha ja laske sel higistada. Võite üles tõustes leida, et nohu on läinud.
Praadige mõned rohelised hiina sibulad pipraõlis. Lisage natuke vett ja nuudleid. Sööge eineks. See peab soodustama higistamist.
Rüübake kolm korda päevas kaks suutäit värsket sidrunimahla. Sidrun aitab lahustada ja hingamissüsteemist kõrvaldada ülemäärase lima ning taastab süsteemi limaskestade ja kudede terviklikkuse, hoides nõnda ära liigse limaeritamise.
Segage klaas apelsini- ja õunamahla. Jooge seda iga päev viis klaasi, et parandada imuunsust.
Keetke nuudlid vees ja lisage piisavas koguses pipart. Sööge nuudleid soojalt, et hakkaksite higistama.
Segage porgandi- ja sidrunimahla ning jooge iga päev paar korda.
Segage apelsinikoored, roheline tee ja ingverilõigud. Lisage keeva vett ja tehke sellest segust tee. Katke kolmeks minutiks kaanega, siis jooge.
Tükeldage 60 grammi ingverit ja keetke ühe klaasi veega umbes kolm minutit. Lisage pruuni suhkrut ja jooge kõik ära. Minge kohe voodisse, katke ennast tekiga ja higistage.
Närige enne iga söögikorda mitu küüslauguküünt.
Purustage viis väikest küüslauguküünt ja segage vähese riisiviinaga. Jooge ja sööge kõik ära. Minge voodisse ja higistage.
Puhastage kana ja keetke 30 minutit mõne värske ingveri lõiguga nii paljus vees, et kõik oleks kaetud. Jooge puljongit, et irrutada lima.
Praadige taimeõlis kergelt paar ingverilõiku ja rohelise sibula valgeid mugulaid. Segage nuudlitega. Sööge eineks. See parandab immuunsust ja soodustab hingamist.
Purustage 60 grammi värsket ingverit ja pigistage mahl välja. Segage mahl väikese pudelitäie soojendatud riisiveiniga ja jooge, et ajada ennast higistama.
Keetke muna klaasitäies riisiveinis. Kui muna on poolvalmis, lisage veidi pruuni suhkrut. Sööge muna ja jooge leem, see kergendab peavalu.
Kui te ei saa peterselli või rohelist sibulat, kasutage nende asemel maitsestamiseks magusa basiiliku lehti.
Jooge rohkesti puhast sooja vett (vähemalt 10 klaasi päevas), et kompenseerida viiruse limanahku kuivatavat toimet ninas ja kurgus. Vesi uhab minema toksiinid ja aitab kergendada kinnist nina, lahustades lima. Ka soodustab vesi higistamist, mis alandab palavikku ja kergendab nohu.
Sööge kanasuppi. Parem on lisada vürtsiseid lisandeid, nagu ingverit või pipart, et vedeldada lima ninas.
Kui röga kleepub kurgus ja on raske välja köhida, jooge klaas sooja vett, milles on 1-2% soola (ligikaudu pool teelusikatäit).

Teisi looduslikke ravimisviise

Magage rohkem ja puhake, et koondada oma keha energiat võitlusteks viiruste ja bakteritega.
Hõõruge nina ja kaela mitu korda päevas pöidlaselja ja peopesaga. (Vaadake 5. lisa.)
Tehke leebeid harjutusi, vältides igasuguseid jõulisi liigutusi. Nende harjutuste mõte on seekord pigem turgutada vaimu ja moraali kui treenida lihaseid. Sel perioodil peaks puhkus olema esmatähtis.
Käsnaga hõõrumine jahutab kehatemperatuuri. Kui nohuga kaasneb palavik, võite hõõruda ennast leigesse vette kastetud käsnaga 15 minutit, et alandada temperatuuri.
MÄRKUS. Palavik nohu ajal pole tavaliselt kahjulik ja alandada tuleb seda ainult juhul, kui see tõuseb üle 39 C. Mitmed uurimused väidvad, et palavik võib olla koguni keha loomulik kaitse viirusinfektsiooni vastu.
Hoidke jalgu 15 minutit soojas vees ja siis jooge enne voodisseminekut veidi ingveriteed.
Hoidke voodi soe ja laske kehal higistada.
Niisutage õhku magamistoas, veel parem kogu majas.
Keetke puhtas vees mõned viilud kuivatatud ingverit. Vee keedes hingake auru sisse. Tehke seda mitu korda päevas. See avab ummistunud siinused ja kopsukäigud, aitab lima erituda, teil vabamalt hingata ja kiiremini paraneda.
Peske sageli käsi, eriti enne söömist ja pärast nohuste inimestega kokkupuutumist.
Tühjendage soolestik iga päev. Kui kõht korralikult töötab, aitab see vabaneda viirustest, bakteritest ja ka palavikust.
Mängige kerget muusikat, et oma meeleolu tõsta ja stressi leevendada. Stress teeb nohu hullemaks.
Hõõruge sageli pöialdega nina mõlemat külge. (Vaadake 5. lisa.)
Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Taiyang, Baihui, Hegu, Lieque, Quchi, Yuji, Waiguan, Yingxiang, Fengmen, Fengchi, Fenglong, Jujiao ja Taichong. (Vaadake 7. lisa.)

Köha [Hiina tervishoiu saladused]

2006-02-26T22:46:00.000+02:00

[Henry L. Bin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 237-240]

Köha

Kirjeldus
Köha on keha moodus võõrkehade või lima eemaldamiseks kopsudest ja bronhitorudest. Niisugused ained või lima ärritavad kõri õrna limanahka, sundides köhima. Põhiliselt on kahte liiki köha: lahtine ja kuiv köha. Lahtise köha puhul väljub köhimise juures röga ja lima, mis aitab kopse puhastada. Kuiva köhaga lima ei tule.
Siin kõnelen ma köhast üldises mõttes. See võib olla nohu või gripiga kaasnev köha, aga lastel võib olla ka läkaköha. Seepärast on siin pakutud ravimisviisid mõeldud üldiseks tarvitamiseks igasuguse köha puhul, olenemata selle tegelikust põhjusest.

Põhjused
Köhimist võib põhjustada külmetus, bronhiit, suitsetamine või õhusaaste. Traditsioonilises hiina meditsiinis usutakse, et kuiv köha on kopsude probleem, kuna lahtist köha diagnoositakse kui põrna ja mao düsfunktsiooni.

Ennetamine ja ravi
Vältige kohvi, piimatooteid ning magusat, praetud ja rasvast toitu. Jätke suitsetamine ja hoiduge passiivsest suitsetamiset. Hoidke rind soojas ja hingake sisse nii palju värsket õhku kui saate.

Dieetravi

Hoiduge piima- ja nisutoodetest, et kurgus ei tekiks röga.
Hoiduge külmadest jookidest ja söökidest, sest kopsud "kardavad" külmust. Teiste sõnadega, külmus kahjustab kopse.
Jooge rohkesti sooja vett, see aitab lahtistada röga ja rahustab ärritatud kurku.
Puhastage ja tükeldage kaks porgandit. Keetke neid 15 punase datliga vees umbes 30 minutit. Sööge porgandid ja datlid ning jooge leem. Tehke seda kaks korda päevas. See vähendab röga ja vaigistab köha.
Keetke 30-60 g valge pudelkõrvitsa seemneid koos ühe pirni ja vähese kristallsuhkurga 30 minutit. Jooge leem. Tehke seda kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. See vähendab röga ja kergendab köha.
Sööge iga päev mandlijahuputru (mandlijahu saab hiina toidupoodidest). See vähendab röga ja kergendab köha.
Leotage 30 grammi tremellat vees tund aega. Lisage veidi kristallsuhkrut ja hautage tremellat veel tund aega. Sööge tremella ja jooge leem. Sööge seda üks või kaks korda päevas.
Tükeldage kaks pirni ja üks seakops, keetke neid vees vähese kristallsuhkruga umbes tund aega. Sööge pirnid ja jooge leem. See vähendab röga ja kergendab köhimist.
Jooge iga päev kolm klaasi pirnimahla. See vähendab röga ja kergendab köha.
Hautage vees 60 grammi tremellat, 15 punast datlit ja veidi kristallsuhkrut. Sööge toit ja jooge leem.
Keetke sealiha Lingzhi pulbriga ja sööge eineks.
Hautage 30 grammi mandleid ja kaks pirni vees 30 minutit. Lisage veidi kristallsuhkrut. Sööge mandlid ja pirnid, jooge leem.
Tehke õunasse auk ja valage sinna veidi mett. Aurutage õun ja sööge.
Leotage 30 grammi rohelist teed kahes klaasitäies vees tund aega. Keetke selles tees kaks muna 10 minutit, kuni vett on järel vaid klaasitäis. Jooge tee ja sööge munad. Tehke seda kord nädalas.
Hautage rõigast meevees. Jooge leem ja sööge rõigas.
Hautage kanaliha ja kaks tükeldatud apelsini 30 minutit. Sööge eineks.
Hautage vähese kristallsuhkruga vees kaks värsket puhastatud varblast. Sööge eineks. Tehke seda nädal aega kord päevas, see kergendab köha.
Keetke vees kaks viilutatud lumepirni ja jooge leem. Usutakse, et lumepirnid aitavad hästi röga lahtistada.
Lõigake üks või kaks pirni väikesteks tükkideks. Lisage veidi vett ja 30 grammi kristallsuhkrut. Hautage 30 minutit. Jooge leem ja sööge pirnid. Tehke seda kord päevas.
Lõigake küps ananass tükkideks ja närige neid aeglaselt.
Keetke rõigast kergelt ja sööge seda või jooge sooja rõikamahla.
Keetke ingveriviile linnasesiirupivees pool tundi. Jooge leem kuumalt, kaks korda päevas, kolme päeva jooksul.
Keetke vees värsket ingverit ja segage vähese meega. Jooge nagu teed.
Keetke lootoseseemneid vees, kuni need on pehmed. Lisage veidi mett ja jooge.
Keetke vees pisut värsket ingverit ja mõned kuivatatud apelsinikoored ning jooge.
Jooge iga päev kaks klaasi apelsini- ja/või porgandimahla.
Sööge tooreid küüslauguküüsi. Küüslauk on võimas bakterite hävitaja ja röga väljutaja.
Närige kord päevas seitse aprikoosiseemet, et ravida kroonilist köha.
Puhastage ja lõigake tükkideks värske varblane. Hautage vees vähese kristallsuhkruga tund aega. Sööge ja jooge kõik ära.
Segage mett sooja vette või rohelisse teesse, et kergendada kuiva köha.
Laste läkaköha kergendamiseks andke iga kahe tunni tagant kaks teelusikatäit küüslaugu vesileotist. (Küüslauguleotise tegemiseks jahvatage küüslauguküüned ja lisage veidi vett.)
Aurutage paar viigimarja kolme meedatliga. Sööge need, et leevendada kuiva köha ja valutavat kurku.
Aurutage värsket sidrunit kristallsuhkruga ja sööge. See võib vähendada lima tekkimist ja ravida läkaköha lastel.
Aurutage viis värsket oliivi 30 grammi kristallsuhkruga. Sööge oliivid.
Sööge apelsine koos koorega.
Hautage 30 grammi värsket papaiat. Sööge kord päevas nädal aega, et leevendada kroonilist köha.
Aurutage kaks pirni paari aprikoosiseemnega 30 minutit. Sööge kaks korda päevas, et ravida kuiva köha.
Keetke 60 grammi värskeid maapähkleid koos viie punase datliga ja vähese lahja sealihaga. Sööge eineks.
Sööge värskeid maapähkleid, et leevendada rögast köha.
Keetke punaseid datleid ja värskeid porgandeid vees 20 minutit. Leem aitab kergendada lastel läkaköha.
Sööge kollase sojaoa võresid.

Teisi looduslikke ravimisviise

Masseerige mitu korda päevas rinda, nagu õpetatud dharma sisemistes harjutustes. (Vaadake 5. lisa.)
Praktiseerige kaks korda päevas hingamisharjutusi, keskendades vaimu rinnale.
Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Fenglong, Hegu, Taixi, Fengchi, Waiguanm, Lieque, Shouwuli, Lianquan, Xuanji, Yuji ja Tiantu. (Vaadake 7. lisa.)

Gripp [Hiina tervishoiu saladused]

2006-02-26T21:51:00.000+02:00

[Henry B. Lin "Hiina tervishoiu saladused"; lk. 195-197]

Gripp

Kirjeldus
Gripp on viirushaigus, mis võib tulla igal ajal aastast. Sageli tabab see palju inimesi ühel ajal, sest on väga nakkav. Selle iseloomulikud sümptomid on palavik, lihasevalu ja külmavärinad, see võib kesta 3-4 päeva ja areneda edasi tõsisemaks haiguseks, nagu kopsupõletik, või põhjustada koguni surma.

Sümtomid või märgid
Gripi tunnused on äge peavalu, haige kurk, teravad valud lihastes, külmavärinad, aevastamine, nohune nina, pitsitus rinnas, raske väsimus, köha ja keskmine kuni kõrge palavik, mis võib kesta 3-4 päeva. Võib esineda ka oksendamist ja kõhulahtisust.

Põhjused
Kuigi grippi vallandavad arvukad viirused, on tegelik põhjus meie enda nõrgenenud immuunsüsteemis, mis on energiakao tulemus. See võib johtuda üetöötamisest, unepuudusest, ebatervislikust toidust, liigsest suguelust, emotsionaalsetest häiretest või kehalise koormuse puudumisest. Kuigi paljud inimesed viibivad samas keskkonnas, ometi mõned jäävad grippi ja teised pääsevad puutumatult. Määravaks teguriks on meie energiatase ja immuunsus. Tagasi vaadates võib nii mõnigi meist meenutada, et gripile eelnes tavaliselt väsimus, mis on märk keha langenud immuunsusest. Stress on teine tegur, mis võib suurendada meie vastuvõtlikust gripile ja tavalisele külmetusele.

Ennetamine ja ravimine
Gripp saadakse isikliku kontakti teel ja saastatud õhust väga halvasti ventileeritud kohtades. Gripihooajal, mis kõige sagedamini esineb kevadel ja talvel, hoolitsege selle eest, et teie töö- ja eluruume hästi õhutataks, nii et äratarvitatud õhk asenduks küllaldase värske õhuga. Ja vaadake, et te ei kasutaks teiste inimestega ühiseid söögiriistu ja käterätikuid; hoidke need igapäevased tarbeesemed puhtas kohas. Sööge head C-vitamiini rikast toitu, nagu värsked aed- ja puuviljad. Magage korralikult ja puhake ning treenige regulaarselt. Kõik see tugevdab immuunsüsteemi.

Dieetravi

Vältige lihtsuhkruid ja piimatooteid. Usutakse, et need toiduained suurendavad lima kurgus ja ninas, soodustades nõnda köha ja kinnist nina.
Hoiduge kohvist, alkohoolist ja sünteetilistest toidulisanditest, nagu värv- ja maitseained. Need nõrgendavad immuunsüsteemi ning suurendavad limahulka kurgus ja ninas.
Kui teil on palavik, ärge sööge, kuid jooge rohkest vett ja puuviljamahlu.
Sööge hästi tasakaalustatud, kosutavat toitu, milles on rohkesti rohelisi aed- ja puuvilju.
Jooge iga tund vähemalt üks klaas puhast vett. Keha nõuab rohkem vedelikku, kui teil on palavik. Vedelikud aitavad kehatemperatuuri alandada, teha lima vedelamaks ja hoiavad ära komplikatsioonid, nagu bronhiit ja sinusiit.
Närige iga päev mitu küüslauguküünt.
Jooge iga päev kaks klaasi kanapuljongit. See aitab tõsta keha energiataset.
Keetke 300 grammi kollaseid sojaube vees 10 minutit, lisage veidi peterselli ja keetke veel 10 minutit. Jooge leem ja minge voodisse. Katke ennast korralikult.
Viilutage 450 grammi värskeid rõikaid ja leotage neid väheses riisiäädikas kaks tundi ning sööge.
Hakkige veidi küüslauku või rohelist sibulat (valgeid mugulaid) ja hingake tugevalt sisse nende lõhna.
Suveajal, kui gripiga kaasneb kõrge palavik, sööge rohkesti arbuusi.
Jooge palju mahlu, mis on tehtud apelsinidest, õuntest, porganditest, sidrunitest või sellerist.
Kaks teelusikatäit äädikat iga päev võib grippi ära hoida ja ravida. Hiinlased usuvad, et äädikas aitab tõbede vastu.

Teisi looduslikke ravimisviise

Mõjutage sõrmedega mitu korda päevas järgmisi akupunkte: Taiyang, Waiguan, Yuji ja Saoshang. (Vaadake 7. lisa.)
Magage ja puhake rohkem. Puhkus on üks parimaid relvi viirustega võitlemiseks, sest see konserveerib energiat, mida läheb vaja haigusega võitlemiseks, ning taastab keha tasakaalu.

Normaalse päevase söömise üldskeem kõigile

2005-10-09T17:39:00.000+03:00

[Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm " Normaalne söömine" ; Tallinn 2004; lk. 200-204]

Normaalse päevase söömise üldskeem kõigile
(asendamatu elementaarjuhis ka sportlastele)

Kuigi Sa oled oma tarbitava toidu päevase üldkoguse üldjoontes paika pannud, pole kaugeltki ükskõik, kuidas see kõik päeva lõikes kestvalt jaotub. Seega pane tähele! Tagamaks tõepoolest tervislikkust, peaks Sinu söömine kestvalt olema inimorganismi-põhine ka päeva lõikes.
Millest alustagem? Aga sellest, et kindlasti on paljud sööjad kuulnud lausungit: "hommikusöök söö ise, lõunasöögist anna pool sõbrale ja õhtusöök anna vaenlasele". Eesti Talupoeg: "See on tüüpiline nurgelise mõtlemise loodud mittesüsteemne lausung."
Ja nagu ikka on talupoeg väga tark. Ta teab ja ütleb, et kuna õige söömine on normaaltegevus, siis tuleb meeles pidada normaalse söömise ühte põhieeldust: väldi kaunikõlaliste loosung-soovituste järgi toimimist. Need pole inimorganismipõhised ja pikemas plaanis osutuvad nad kindlasti ebatervislikeks. Neid toodetakse selliste tegelaste poolt, kellel pole sisulist süsteemset aimu (rääkimata teadmistest) inimorganismi-põhistest tegevustest ja asjadest. Aga silma tahavad nad paista küll! Eesti Talupoeg: "Hüsteerilisi loosung-soovitusi toodavad, suruvad peale ja usuvad need inimesed, kes mõtlevad nigu luullased ja usuvad nigu k(t)ohtlased."
Kuidas siis peaks tegelikult olema Sinu päevase normaalsöömise üldkava? Niisugune, et Sa annaksid söömisega parima oma organismi jaoks. Ja et Sa pikemas perspektiivis vähendaksid haiguste riski (vähem närvi- ja rahakulu kaugemas tulevikus!). Ja et Sa võiksid rahulolevalt öelda: söömise koha pealt tegin kõik põhilise korralikult! Niisiis! Kestva normaalsöömise päevane põhiplaan (põhireeglistik) peaks olema järgmine.

Hommikusöök (sobivaim variant kell 7...8.30)

Esimene põhireegel: hommikusöök peab andma Sulle kindlasti olulise osa toidusüsivesikutest. Tuletame meelde, et toidusüsivesikud peavad inimese puhul katma 50...60 % päevasest toiduenergiast. Sinu organism on nii korraldatud, et normaalne/tervislik on see, kui põhiosa toidusüsivesikuid saaksid Sa hommiku- ja lõunasöögiga ja üsna kaaluka osa sellest just hommikusöögiga. Olenemata sellest, kas Sinu töö on füüsiline või vaimne, Sinu organism (pane tähele, ka närvisüsteem) vajab pidevalt glükoosi ehk veresuhkrut. Pane eriti tähele! Suurim viga on jätta hommikul üldse söömata. Tõsine puudus on süüa toidukraami, mis annab väga vähe süsivesikuid. Sisuliselt tähendab see, et Sa ise tekitad olukorra, kus Sinu maks peab rabama metsikult tööd teha, et hoida veresuhkru tase normi piires. Glükoosi-sünteesimine pole maksa jaoks aga lihttegevus ja on tohutult mõttetu rakendada hommikul oma maksale sellist suurt lisakoormust. Selle asemel, et normaalse söömisega, st normaalse süsivesikuterikka toiduga anda vajalik glükoos kergesti kätte.
Spetsiaalne lisamärkus eriti kartlikele! Ära karda, hommikusöögiga saadud süsivesikutega ei õnnestu Sul tõsta oma kehakaalu. Loodus pole loll ja Sinu organism samuti, ta on ju looduse osa! Teisisõnu: asi on nii organiseeritud, et hommikul on olemas võimalused süsivesikute normaalseks salvestamiseks/kasutamiseks ja nende muundumist ülemääraseks rasvaks ei teostata.
Mis siis on toidusüsivesikute (eriti just väga vajalike liitsüsivesikute) rikkalikud ja sobivad allikad hommikul? Loetlegem peamisi: pudrud, leib, saiakesed, väikene pannkook hea magusa lemmikmoosiga, kartulitoidud, pastatoidud. Ja pane tähele - kui Sa soovid, võid julgesti süüa ka tükikese magusat kooki või tükikese šokolaadi. Probleeme nendega hommikul pole.
Teine põhireegel: hommikusöök peab olema suhteliselt rasvavaesem. Pane tähele! Mitte rasvavaba, vaid suhteliselt rasvavaesem. Rasvavaba toitumine ei kuulu inimese normaalsöömise maailma! Mida tuleks silmas pidada? Piimatoodetest tuleks valida vähemrasvasemad. Näiteks: vähemrasvane biokeefir, kohupiim, vähemrasvane jogurt jne. Pane tähele! Üks näide ebaõigest hommiku-söömisest on täita ennast vorstivõileibadega. Nii või kui ka vorst pole loomulikult mingid pahad asjad. Kuid või+vorst (mõlemad on suhteliselt rasvarikkad) ületab hommikul normaalse söömise valuläve. Pane tähele! Täiskasvanutele ei sobi liialdada igahommikuste sardellidega ja viineritega (neis on ju üsna palju varjatud rasva!). Kui meeldib süüa hommikul juustu, siis õigem oleks "light" juust. Veel kord: kestev normaalsöömine on see, kui hommikusöök on rasva mõttes tagasihoidlikum.
Kolmas põhireegel: hommikusöök peab andma kindlasti teatud koguse kõrgkvaliteetset toiduvalku. Selle reegli täitmiseks peaksid Sa tarbima hommikul erinevaid piimatooteid (biojogurtid, biokohupiim, biokeefir, kohupiim peaksid olema hommikumenüüs kindlasti), muna, kala ja linnuliha.

Lõunasöök

Kõigepealt pane tähele! Normaalsest lõunaajast saab rääkida siis, kui Sa lõunatad ajavahemikus kell 12.00...14.00.
Põhireegel: ära piira oma söömist, kust-tahes kuuldud/loetud loosungiliste suvasoovitustega lõunasöögi kohta (ära tekita lisastressi!). Kui Sul pole erilisi (mõne haigusega seotud spetsiifilisi) probleeme/kitsendusi, siis jäta meelde - ajavahemikul 12...13.30 söödud lõunasöök on tegevus ja aeg, mil Sa võid nautida söömist nii-öelda täie rinnaga (täpsemalt hinge ja kehaga). Pane aga ühtlasi tähele! Seda üksnes siis, kui Sa oled tõepoolest hommikul söönud nii nagu põhireeglid (vt ülalpool) ette näevad. Sel puhul pole õigel ajal toimuvale lõunasöögile erilisi sisulisi kitsendusi toiduainete osas. Seega naudi rahulikult oma lõunasööki, mis peab olema võimalikult mitmekesine, Sulle meeldiv ja sisaldama kindlasti ka rohkesti puu- ja juurvilju (kas või salati kujul) ja veel kord - toimuma oma õigel ajal. Muidugi ära mine liiale lõunasöögi kogusega!

Õhtusöök (parim variant vahemikus 17.30...19.00)

Pane väga tähele! Kui Sinu õhtusöök on tegelikult hommikusöömatuse ja lõunasöömatuse asendamine õhtuse väga rohke kõhutäitmisega (nii kahjuks toimivad paljud), siis pole siin midagi pistmist normaalsöömisega (sh õhtuse normaalsöömisega). Ja kahju küll. Sa oled ise muutnud nii tervisliku ja nauditava tegevuse nagu kestev normaalsöömine enda organismi jaoks pehmelt öeldes probleemseks jamaks. Loodus pole loll ja organism on võimas värk. Ta suudab päris tükk aega seda tõsist söömisrumalust taluda! Kuid tasapisi hakkab (algul varjatult, hiljem probleemide näol) selline tegevus, kui ta on kestev, oma negatiivset mõju avaldama.
Esimene põhireegel: õhtusöök ärgu olgu hommikusöömatuse ja/või lõunasöömatuse ülepingutatud asendus ja toimugu reeglina sobivaimas ajavahemikus. Ära mine liiale õhtusöögi kogusega.
Teine põhireegel: õhtusöök olgu mõõdukas ja selles olgu vähem toidusüsivesikute poolest väga rikkaid toiduaineid (vt hommikusöök). Ülimalt hästi sobivad aga siia kodumaised puuviljad ja juurviljad. Nad sisaldavad loomulikult ka mõningase tagasihoidliku koguse süsivesikuid, kuid totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Pane aga tähele! Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim jne) sobib väga hästi. Õhtusöögi puhul sobib samuti tükike head juustu. Ja loomulikult kvaliteetsed biokeefirid ja biojogurtid.
Kolmas põhireegel: mida hilisem on kellaaeg, seda vähem sobivad süsivesikute-rikkad toiduained (saiakesed, pannkoogid, magusad koogikesed, pastatoidud, kartulitoidud jne). Peale kella 22.00 pole nende söömine kindlasti normaalsöömine.

Veel kolm väga vajalikku lisateadmist normaalsöömiseks

Keedetud toiduained on alati tervislikumad kui praetud.
Kõrvetatud süsivesikuterikkad toidud (pruun röstsai, pruuniks praetud keedukartul, pruunistatud leib, praetud makaronid), aga ka grillvardas ärakõrbenud puuviljad/juurviljad ei kuulu kindlasti normaalsöömise varamusse.
Puuvilja ja juurvilja tuleks tarbida iga päev ja on vajalik tarbida vähemalt 200...300 g puuvilju ja 200...300 g juurvilju päevas.

Pane tähele! Loomulikult peaks ülaltoodud põhireegleid arvestama kõik, kes tahavad toituda nii, nagu seda vajab inimorganism. Edu tuleb aga vaid siis, kui nende järgimine on pidev, sest vaid nii lood Sa vajaliku vundamendi.
Tulenevalt spetsiifilistest probleemidest, nagu konkreetse inimese ainevahetuslikud iseärasused, teatud haigused jne on vajalikud loomulikult ka teatud erireeglid ja mõningate muudatuste/korrigeerimiste rakendamine. Pane tähele! Täpseid erisoovitusi antakse vastavate uuringute-analüüside alusel oma ala sisuliste professionaalide poolt.
Pane tähele! Need sportlased kes on ülaltoodu kasutusele võtnud, kui elementaarjuhise teatud põhivundamendi rajamiseks, saavad astuda järgmise sammu - asuda oma arengut süsteemselt edasi viima adekvaatseid spetsnõuandeid täites. Viimased lähtuvad spordialast, treeningute mahust, treeningute sagedusest ja intensiivsusest, sportlase individuaalsusest jms. Neid täpseid erisoovitusi antakse vastavate uuringute-analüüside alusel vastavate professionaalide poolt.

Toidu teekond kehas [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T16:53:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 19-39]

TOITUMINE
NÄLG JA SÖÖGIISU
PRANA SAAMINE TOIDUST
TOIDUST
ORGANISMI VEEVARUSTUSSÜSTEEM
INIMORGANISMI JÄÄTMEKÄITLUSSÜSTEEM

Inimorganismi jäätmekäitlussüsteem [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T16:00:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 35-39]

INIMORGANISMI JÄÄTMEKÄITLUSSÜSTEEM

See peatükk ilmselt ei meeldi inimestele, kes pole oma keha osas vabad vanadest eelarvamustest. See, kes eelistab keha mõnede tähtsate funktsioonide suhtes silmad kinni pigistada ja tunneb häbi mõtte juures, et teatud füüsilised funktsioonid ja toimingud moodustavad osa tema igapäevaelust, arvab võib-olla, et parem oleks see peatükk vahele jätta. Me ei näe aga mõtet käituda nagu jaanalind, kes jahimehi nähes pea liiva sisse peidab. Kui inimene ei taha enda jaoks ebameeldivaid asju näha, ei tea ta tõesti nende olemasolust midagi, aga ainult nii kaua, kuni need talle kahju ei tee. Meie austame kogu inimkeha, kõiki selle osi ja funktsioone ning ei näe neis midagi ebapuhast ega inetut. See, kes keeldub vaatlemast ühte või teist kohta või funktsiooni kehas, toimib arutult. Paljud inimesed kannatavad haiguste käes, mida neil ei oleks, kui nad oma kehasse mõistvamalt suhtuksid. Seepärast räägime siin ka inimkehas tekkivatest elutegevuse jääkainetest ja sellest, kuidas keha neist vabaneb.
Rääkida on vaja juba kasvõi sellepärast, et vähemalt kolmveerand inimestest kannatab kõhukinnisuse käes. See on tervisele ülimalt kahjulik. Kõhukinnisuse põhjus on aga muuseas nii kergesti kõrvaldatav, et on isegi arusaamatu, miks seda ei tehta! Võib öelda vaid ühte: kõiges on süüdi inimesed, kes ei tea midagi ei selle põhjustest ega ka meetoditest, mis aitaks neid põhjuseid kõrvaldada.
Kes luges peatükki seedeelunditest, mäletab, et peatusime kohal, kus toitained soolestikust organismi imenduvad. Nüüd tuleb meil vaadata, mis juhtub jääkproduktidega pärast seda, kui organism on neist kõik endale vajalikud toitained välja imenud.
Need, kes võtavad joogidest eeskuju ja oma toidu hästi läbi närivad, koguvad oma soolestikku vähem jääkaineid kui need, kes söövad palju ja mäluvad toitu puudulikult. Keskmine inimene laseb umbes poolel toiduainetest, mida ta on söönud, muutuda jääkaineteks, kuid neil inimestel, kes toimivad nagu joogi, on tekkivad jääkained mahult väiksemad ja organismile vähem kahjulikud.
Et öeldut mõista, on vaja vaadelda vastavaid elundeid. Kõigepealt vaatame jämesoolt. See on lai kanal, mis on umbes poolteist meetrit pikk. Jämesool algab kõhu alumisest paremast sektorist, läheb sealt vasakule üles, siis kõhu vasakut külge mööda alla, teeb seejärel pöörde ja muutub kitsamaks, lõppedes pärasoolega, mis on jääkainete organismist väljapääsemise koht.
Peensool on jämesoolega ühendatud kõhuõõne alumises parempoolses osas asuva erilise sisselaskeklapi kaudu. See laseb kõik tekkivad jääkained küll peensoolest välja, kuid ei lase sinna midagi tagasi tulla. Ussjätke ehk pimesool, pimesoolepõletiku tekitaja, asub just selle koha all. Jämesool tõuseb kõhuõõne parempoolses osas otse ülespoole, teeb siis pöörde ja läheb üles vasakule, kus moodustab kääru, mida meditsiinis nimetatakse sigmasooleks. Selle pikendus moodustab pärasoole, mis läheb päraku juurde - see on ava, mille kaudu organismis tekkinud jääkained kehast välja heidetakse.
Jämesool on keha kanalisatsioon, mille kaudu kõik kõlbmatu saab organismist välja heidetud. Loodus on seadnud asjad nii, et inimene, kes elab sellega kooskõlas, teeb puhastumisega seotud toimingu vajaduse tekkides kiiresti. Tsiviliseerudes aga loeb ta seda millegipärast sobimatuks ja lükkab vastavat toimingut vaatamata looduse korduvatele meeldetuletusele aina edasi. Lõpuks väsib loodus seda meenutamast ja pöörab tähelepanu oma teistele kohustustele. Inimene suurendab seda pahet veel sellega, et ei tarvita küllalt vett. Seda mitte ainult ei jätku jääkainete pehmendamiseks ning lahustamiseks nende teel läbi jämesoole, vaid tal ei ole organismis sageli isegi keha funktsioneerimiseks vajalikku kogust vett. Hoolitsedes vedeliku olemasolu eest elundites laseb loodus vajaduse korral käiku isegi saastunud vee, mis asub jämesooles, imedes selle läbi soole seinte tagasi kehasse. Kujutlege nüüd, mis juhtub! Kuna inimene ei tühjenda õigeaegselt oma jämesoolt, tekib tal kõhukinnisus. See aga toob kaasa terve rea haigusi, millede tõeline põhjus sageli ära unustatakse. Paljud, kes ei käi iga päev tualetis, kannatavad kõhukinnisuse all, kuigi nad ise sellele ei mõtle. Pärasoole ja jämesoole seinad kattuvad tahkestunud jääkainetega, milledest osa on seal õige kaua, mõnikord palju päevi. Ainult soole keskele jääb väike avaus nende jääkide läbilaskmiseks, mida tingimata on vaja organismist välja viia. Kõhukinnisus näitab alati, et jämesool ei ole täielikult fekaalainetest puhastunud.
Fekaalidega isegi osaliselt täitunud jämesool põhjustab kogu organismi mürgituse. Jämesoole seinad võimaldavad soole sisu läbi nende organismi imenduda. Meditsiinipraktika näitab, et toit, mis otse pärasoolde pritsitakse, omandatakse organismi poolt kiiresti ja jõuab otse verre. On uskumatu, kui kauaks võib kõhukinnisuse puhul fekaalaine jämesoolde jääda. Jämesoolt puhastades leiti sealt kirsikive ja muid terasid, mida inimene sõi mitu kuud tagasi!
Lahtistid ei suuda jämesoolt tahkestunud fekaalidest puhastada, sest ravimid mõjuvad ainult maole ja peensoolele ning ajavad jäätmed kehast välja läbi selle peene avause, mis jääb jämesoolde tahkestunud fekaalaine sisse. Mõnedel inimestel on jämesool täidetud sellise fekaalainega, mida võib kõvaduse poolest võrrelda kivisöega. Jääkaineid koguneb mõnikord nii palju, et kõht paisub suureks ja muutub kõvaks. Seismajäänud jääkained hakkavad mädanema, seal on solkmeid ja linaluu-usse ning sooltesse ilmuvad nende munad. Jääkained ja väljaheide, mis soolestikust jämesoolde satub, on pehme ja kui sool on puhas ning läbipääs sellest vaba, väljuvad need organismist peaaegu samasuguse pehme ollusena, mis on heledat värvi. Mida kauem fekaalaine sooltesse jääb, seda kõvemaks ja värvilt tumedamaks see muutub. Kui inimene tarvitab liiga vähe vedelikku või lükkab looduse poolt nõutava fekaalide väljutamise aina edasi, siis aga unustab selle täiesti, algab jämesooles fekaalaine kõvenemise protsess. Kui inimene tahab siis hiljem looduse nõuet jälgida, väljub pärasoolest vaid osa fekaalidest, suur osa aga jääb jämesoolde. Järgmisel päeval lisandub sellele veel mingi kogus seismajäänud fekaale ja nii edasi, kuni inimene hakkab kannatama kroonilise kõhukinnisuse käes koos kõigi sellega kaasnevate hädadega: halva seedimise, düspepsia, maksa ja neerude korratustega jne.
Fekaalainete imendumine verre seletub kahe põhjusega: kõigepealt looduse vajadusega saada ükskõik mis hinna eest vajalik kogus vedelikku, teiseks organismi meeleheitlike püüetega vabaneda kahjulikest ainetest need naha, kopsude ja neerude kaudu organismist välja viies. Higi ebameeldiv lõhn ja inimese halb hingeõhk on sageli tunnistuseks looduse püüdlustest kuidagimoodi selle pahega võidelda. Loodus mõistab jämesoolde kinnijäävate fekaalide ohtlikkust ja teeb kõik, et need organismist välja viia, vaatamata ohule sellega verd mürgitada. Parimaks tõendiks, et paljud hädad ja haigused tulevad just jämesoole ebanormaalsest seisukorrast, on see, et otsekohe, kui jämesool puhastub, kaovad ka niisugused haigused, mis alguses nagu poleks omanud kõhukinnisusega mitte midagi ühist. Lisaks sellele, et haigused tekivad jämesoole ebanormaalse seisundi tõttu, võib öelda, et paljud nakkushaigused nagu kõhutüüfus ja teised levivad kõige kergemini lohaka suhtumise pärast jämesoolde, mis muutub mitmesuguste haiguste põhjustajate ja parasiitide taimelavaks.
Kui jämesool on tahkestunud fekaalainetega alles vähe saastunud, saab seda puhastada, suurendades vedeliku tarbimist ja regulaarselt liikudes. Kui aga jämesool on väga saastunud ja fekaalained lebavad seal juba kuid, omandades roheka värvi, on vaja radikaalsemaid abinõusid.
Jämesoole ebanormaalne olukord sunnib sel juhul loodust kunstlike vahenditega aitama, et kogunenud mustus eemaldada.
Sageli eemaldub kogunenud mustus jämesoole seintelt juba pärast esimest klistiiri, tekitades vastiku, haiglase tunde. Parem on siiski need ebameeldivad minutid ära kannatada, kui jätta see mädanev ja mürgine materjal organismi. On juhtumeid, kui pärasoolest väljusid kõvad rohelised tükid, mis meenutasid pronksitükke ja levitasid nii halba haisu, et see rääkis kõige veenvamalt, millist kahju võisid need organismile teha.
Niisugustest asjadest on muidugi ebameeldiv lugeda, aga seda on vaja teha, et lugejale saaks selgeks jämesoole puhastamise tähtsus.
Me ei kaitse siin pärasoole puhastamise kunstlike meetodite pikaajalist kasutamist; seda ei saa mingil juhul mõistlikuks pidada. Tunnistame seda vaid kui vahendit organismi puhastamiseks kaua seisnud ja tahkestunud jääkidest. Samal ajal ei näe me, et selle kasutamine kord kuus võiks inimesele mingit olulist kahju tekitada. On inimesi, kes reklaamivad jämesoole kunstlikku puhastamist iga päev. Me ei saa nendega nõustuda, sest meie deviisiks on looduse juurde tagasipöördumine ja me usume, et loodus ei nõua selliseid meetmeid. Joogi usub, et hea puhas vesi, korrapärane toitumine ja jutuajamised sooltega on küllaldased, et ei tekiks kõhukinnisust.
Pärast jämesoole puhastamist tuleb hakata organismile vajalikul hulgal vett andma. Igaüks peaks päevas jooma 10-12 klaasi vett; ta märkab pärast seda varsti, et tervis läheb paremaks. Seejärel tuleb harjuda pärasoolt tühjendama iga päev ühel kindlal ajal, kas tunnete selleks vajadust või mitte. Tähtis on omandada vastav harjumus. Loodus armastab harjumusi. Inimene vajab ehk sel ajal tõesti puhastumist, aga ei taju seda, sest on ammu harjunud looduse häält mitte kuulama. Nii tähtsat asja aga ei tohi jätta hooletusse.
Kasulik on ka vett juues endale sisendada: "Joon seda vett, et varustada oma organismi vajaliku vedelikuvaruga. See aitab sooltel paremini töötada". Inimene peab alati mõtlema sellest, mida teeb, siis on tema tööl paremad tulemused.
Veel üks nõuanne, mis võib sellele, kes ei mõista asja filosoofilist tausta, paista rumalana (seda käsitletakse ühes järgmises peatükis).
See seisneb oma sooltega rääkimises. Tuleb mõned korrad käega kergelt vastu kõhtu lüüa ja sellele kohale, kus asub jämesool, öelda: "Nüüd on siin kõhus kõik puhas ja ma soovin, et ka edaspidi jääks nii. Tarvitan vajaliku koguse vedelikku ja harjun kindlal ajal tualetis käima, et minu organism saaks õigesti töötada." Rääkija peab endale kergelt vastu kõhtu koputama ja kordama: "Nüüd peab kõik siin kõhus õigesti toimima!" Jämesool hakkab tõesti tegema seda, mida peab, paremini töötama. See võib algul paista naeruväärne ja lapselikult naiivne, aga igaüks mõistab selle tähendust, kui on lugenud peatükki tahtekontrollist.
Nende nõuannete jälgimine toob puna teie põskedesse tagasi ja annab nahale siledust ning elastsust, sellega koos aga kaotab nõrkuse, valge katu keelel, ebameeldiva hingeõhu, maksavalu ja kõik teised sümptomid, mis saadavad jämesoole täitumist jääkainetega. Peatüki lõpus aga täidame oma klaasid sätendava, heleda, jaheda veega ja ütleme toosti: "Terviseks! Kõigi tervete inimeste terviseks!" Aeglaselt vett neelates las igaüks ütleb endale: "See vesi toob mulle tervist ja jõudu - see on looduse enda poolt meie jaoks loodud tervekstegev imerohi".

Organismi veevarustussüsteem [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T15:00:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 29-34]

ORGANISMI VEEVARUSTUSSÜSTEEM

Üks üldise tervisefilosoofia ja ka hatha-jooga põhitõdesid on looduse anni - vee - mõistlik kasutamine. Inimesed peaksid teadma ja mõistma, et vesi on keha normaalses seisundis hoidmiseks üks peamisi abilisi. Kuna aga tänapäevainimene on enamasti oma kunstlike harjumuste ja tavade ohver, on ta harilikult loodusseadused täiesti unustanud. Ainus pääsetee on tagasipöördumine looduse juurde. Laps tajub instinktiivselt vee tähtsust ja nõuab, et seda talle antaks. Kasvades unustab ta selle ning omandab täiskasvanute valed ja sobimatud harjumused. See on nii eriti inimeste puhul, kes elavad suurlinnades, kus kraanist tuleb vaid loomuliku maitseta, leiget vett.
Nii harjuvad nad tasapisi vett mitte jooma. Need inimesed hakkavad aegamööda oma janu teisiti kustutama ja unustavad loodusseadusi eirates õiged seisukohad lõpuks täielikult. Jutuajamistes võime sagedasti kuulda ka selliseid ütlusi: "mina jala ei käi ja vett ei joo." Kui inimesed jälgiksid loodusseadusi, sooviksid nad nii jala käia kui ka juua just nimelt vett. Mõned on selles osas isegi nii kaugele läinud, et kinnitavad kõigi kuuldes: "janu on haigus" ja soovitavad inimestel üldse loobuda jookide kasutamisest. Niisuguste "teoreetikutega" vaielda pole mõtet, sest nende arvamuse paikapidamatus on selge igaühele, kes tunneb inimeste ja loomade loomulikke harjumusi. Tarvitseb vaid loodust jälgida ja te mõistate otsekohe, et vett tarvitavad kõik eksisteerivad eluvormid alates taimedest ja bakteritest kuni kõige kõrgemalt arenenud loomadeni.
Joogaharrastaja peab vee joomist nii tähtsaks, et loeb seda terve olemise tähtsaimaks tingimuseks. Tema veendumuste põhjal on enamus inimesi haiged just sellepärast, et nende kehas pole küllaldaselt vedelikku. Nagu taimele on vaja vett, samamoodi on ka inimesel tervise hoidmiseks ja säilitamiseks või selle tagasisaamiseks pärast haigust vaja kindel hulk vedelikku. Kellele tuleks pähe võtta taimelt vesi ära? Kes on nii julm, et ei anna vett oma janusele hobusele?
Vaatame, kui palju ja missugust vett on inimesele vaja ja otsustame siis, kas me elame ikka normaalselt.
Kõigepealt teeme endale selgeks, et inimkeha koosneb 70 % ulatuses veest. Sellest veekogusest kulutatakse kogu aeg teatud hulk keha vajadusteks ja kui soovime hoida oma keha normaalolekus tuleb iga käikuläinud veeliiter asendada uue sama suure veehulgaga. Organism eritab nahapooride kaudu higina vett. Higi on pidev, märkamatu ja lakkamatu vee eritumine nahast, Katseliselt on tõestatud, et kui elusolend ei saa higistada, siis ta sureb. Vanas Roomas kaeti pühade ajal üks poiss pealaest jalatallani kuldse lakiga, kuna ta pidi mängima jumalat. Pois suri enne, kui see lakk tema nahalt maha pesti, sest nahk ei saanud enam higina vett eritada.
Keemilise analüüsiga on tõestatud, et higi on täis mitmesuguseid kehast erituvaid jääkaineid, mis juhul, kui organismis pole küllaldaselt vett, jäävad kehasse, seda mürgitades ja põhjustades haigestumist, mõnikord aga isegi surma. Kui need ained organismi jätta, muutuvad nad mürkideks ja tekitavad haigusi, olles toitepinnaseks igasugustele mikroobidele, spooridele ja bakteritele.
Vesi on tähtis ka joogi igapäevases elus. Selleks, et olla terve, tuleb tal vett tarvitada nii seespidiselt kui ka väliselt. Anname teile täieliku ettekujutuse vee tähtsusest organismile ja palume teid seda meeles pidada, sest rohkem kui 7 inimest 10-st vajavad sellist nõuannet. Ärge jätke seda küsimust endale selgeks tegemata, sest see on teie tervise ja olemasolu suhtes väga tähtis.
Higistamine on vajalik ka selleks, et vabastada keha liigsest soojusest ja hoida normaalset kehatemperatuuri. Kuna higiga koos erituvad kehale kahjulikud ained, on nahk tegelikult veel ka erituselund, mis täiendab neere.
Normaalne täiskasvanud inimene eritab ööpäevas higina umbes liitri vett, nendel inimestel aga, kes teevad füüsilist tööd, eritub seda veel tunduvalt rohkem.
Kuivas õhus võib inimene taluda palju suuremat kuumust kui niiskes, sest higi eritub seal kiiremini ja jahutab nahka.
Osa veest eritub kopsude kaudu. Ka teiste erituselundite kaudu väljub kehast suur kogus vedelikku. Täiskasvanud inimene eritab päevas uriinina kuni poolteist liitrit vett. Et füüsiline keha saaks normaalselt toimida, tuleb see veehulk asendada uuega.
Vesi on organismile vajalik mitmel põhjusel. Üks neist on meie kehas pidevalt toimuva hapendumisreaktsiooni reguleerimine. Selle tekitajaks on hapnik. Hapnik tuleb meie organismi kopsude kaudu ja ühineb seal toidust pärineva süsinikuga. Selline aeglane "põlemine" toimub inimkeha miljonites keharakkudes ja tekitab neis soojust. Organismis liikuv vesi reguleerib seda protsessi, pidurdab ja ei lase liiga ägedaks muutuda.
Peale selle kasutab keha vett kui transportijat. Artereid ja veene mööda voolav vesi kannab endaga erinevatesse kehapiirkondadesse vereliblesid ja toitaineid, mida keha vajab uute keharakkude ehitamiseks. Ilma veeta hakkaks vere hulk organismis paratamatult vähenema. Kui veri veene mööda kehaosadest tagasi pöördub, kannab ta endaga kõlbmatut materjali, mis võiks muidu organismi mürgitada. Veri viib selle neerude, nahapooride ja kopsude juurde, kus mürgine, sumud materjal organismist välja visatakse. Ilma tarviliku vedelikuhulgata ei saaks organism seda tööd loodusele vajalikul määral teha. Küllaldase veehulgata ei saaks toidust pärast seedimist järele jäänud kahjulikud osakesed ja organismi tegevuse jääkained nii palju pehmeneda, et läbi soolestiku kehast välja minna.
Joogi teab, et üheksa kümnendikku kroonilistest haigustest tekib veepuuduse tõttu organismis ja ta teab ka, et üheksa kümnendikku kõigist haigustest võib ära hoida, kui pöörduda tagasi loodusliku harjumuse juurde juua küllaldane kogus puhast vett. Meil tuleb selle juurde veel mitu korda tagasi pöörduda, aga oleks soovitav, et lugeja pööraks kohe tähelepanu selle küsimuse kogu tähtsusele.
Inimesed, kes ei tarbi vajalikku kogust vett, kannatavad peaaegu alati verevaesuse all. Nende välimus räägib vähesest elujõust, nad on kahvatud ja aneemilised. Nahk on neil pea alati kuiv, palavikuline ja nad higistavad harva. Peaaegu alati on neil seedehäired, see aga põhjustab sadu teisi hädasid. Nende jämesool on saastunud ja organism on seetõttu sunnitud kogu aeg absorbeerima riknenud, mürgiseid aineid, mis selles on. Saaste üritab neist väljuda hingamisel tekkiva halva lõhnana, aga ka ebanormaalse higistamise ja uriini eritamisega. Seda pole kuigi meeldiv lugeda, aga asjast tuleb rääkida otse, et lugejad vajalikul määral sellele tähelepanu pööraks.
Kõik inimese siseelundid vajavad vett. Keha on vaja kogu aeg värske veega varustada. Kui veevarustus on puudulik, siis keha kannatab samamoodi, nagu põld põua käes. Iga keharakk, iga kude ja elund vajab vett, et terveks jääda.
Vesi on vajalik neerude õigeks toimimiseks. Seda on vaja ka sülje, sapi ja seedemahlade tekkeks ning teiste kehale tähtsate mahlade moodustumiseks, ilma milleta ei saa toit seedida. Kui väheneb joodava vee kogus, väheneb kohe ka kõigi nende vedelike teke kehas.
Neerud eritavad ööpäeva vältel poolteist liitrit uriini. See väljub organismist, viies minema riknenud ja mürgised keemilised ained, mis organismist neerudesse jõuavad. Peale selle eritab nahk sama aja vältel higina pool liitrit kuni liitri vett. Sellele lisandub veel väike hulk vett, mis eraldub organismist hingates, kopsude kaudu. Veidi vedelikku eritub organismist pisaratena ja teiste eritistena. Kui palju on siis vaja vett kõigi nende kulude kompenseerimiseks? Parimad autoriteedid jõudsid järeldusele, et inimene peab selleks, et neid vedelikukadusid kompenseerida, tarbima päevas kaks kuni kolm liitrit vett. Kui organism seda veekogust juurde ei saa, siis hakkab ta kasutama neid vedelikke, mis sinna varem on kogunenud ja inimene hakkab "ära kuivama". Siis aga muutuvad ka paljud tema enda keha füüsilised funktsioonid talle sobimatuteks ja kahjulikeks, kuna kehamehhanism on jäänud ilma võimalusest puhastuda.
Kaks liitrit, see on 12 klaasi päevas! Sellega tuleb arvestada ka neil inimestel, kes joovad vaid kaks-kolm klaasi vedelikku päevas ja arvavad, et rohkem juua on kahjulik. Pole siis ime, et nad kannatavad igasuguste füüsiliste hädade käes. Neil tekivad seedehäired, nad kannatavad verevaesuse, närvihaiguste ja muude terviseprobleemide tõttu. Inimkehas on palju mitmesuguseid kahjulikke, mürgiseid aineid, mida loodus ei suuda naha ja neerude kaudu eemaldada, kui organismis pole küllalt vett. Ei maksa imestada, kui niisuguse inimese jämesool täitub kahjulike jääkainetega, mis organismi mürgitavad ja mida loodusel pole võimalik normaalsel teel eemaldada, sest pole vajalikku hulka vett. Inimesel jääb sel juhul ka sülge ja seedemahlu vähemaks, sest loodus ei saa neid toota, kui tal pole selleks vajalikku hulka vedelikku. Tekib verevaesus - kust saab loodus verd võtta, kui pole vedelikku, millest verd valmistada? Siis pole ime ka see, kui inimese psüühika selle all kannatab.
Loodus teeb kõik, mida suudab, isegi siis, kui inimene tegutseb mõtlematult, toimides loodusseaduste vastu. Et mitte lõplikult kehamehhanismi seisma jätta, püüab ta leida vett organismi seest, aga see varu on liiga väike ja loodus on sunnitud tegema sedasama, mida inimenegi, kui vett on mingi töö tegemiseks vähe. Ta püüab sundida väikest mahtu vedelikku ära tegema suuremahulist tööd. Muidugi tuleb siis leppida sellega, et kõike tehakse vaid poolikult.
Joogi ei karda iga päev vajalikku hulka vett ära juua. Ta ei hakka muretsema, et vedeldab oma verd, nagu seda kardavad kuivad inimesed. Loodus viskab liigse vee kehast ise varsti välja. Joogi ei tarvita jääkülmi jooke; see on tsivilisatsiooni poolt loodud loodusvaenulik harjumus. Tema poolt joodava vedeliku eelistatud temperatuur on umbes 12 kraadi. Ta joob siis, kui tal on janu. Seda tehakse tihti, aga ei jooda kunagi korraga suurt kogust vett. Joogi ei vala vett endasse, nagu seda teevad lääne kultuurist pärit inimesed, kuna loeb sellist teguviisi ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Juuakse väikeste koguste kaupa, aga sageli ja terve päeva vältel. Tööd tehes asetab ta veenõu enda kõrvale ja aeg-ajalt võtab sealt lonksu või paar.
Inimesel, kes on palju aastaid eiranud looduse poolt talle antud instinkte ja peaaegu unustanud oma loomuliku harjumuse juua, tuleb veidi praktiseerida, et seda harjumust taastada. Soovitav on hoida enda lähedal klaasi veega ja aeg-ajalt rüübata sealt lonks või paar. Seejuures tuleb ka meeles pidada, miks seda tehakse.
Inimesel tuleb endale öelda: "Annan oma kehale vedelikku, sest see on tema funktsioneerimiseks vajalik. Jook aitab mul olla terve, annab jõudu ja teeb mu tugevaks".
Enne magamaheitmist joob joogi kruusi vett. Seda vett on organismil vaja, et öösel kõik elundid saastast ja laguainetest puhastada. Kahjulikud ained eemaldatakse hommikul kehast koos uriiniga. Otsekohe pärast tõusmist joob ta teise kruusitäie vett. Joogi teab, et enne sööki joodud vesi puhastab kurku ja magu, pestes kõlbmatud ained ja jäätmed, mis öösel on sinna kogunenud, välja. Juua tuleb umbes tund aega enne söömist ja seejärel võib teha kergemaid füüsilisi harjutusi. See valmistab seedeelundeid tööks ette ja äratab loomuliku näljatunde. Joogi ei karda juua ka söögi vahepeal, aga ta ei vala kunagi toidu peale vett. Kui toidu peale on vett valatud, ei lase see süljel toiduga seguneda ja hambad ei saa toitu korralikult peenestada. Toidu niisutamine on joogaõpetuse nõuetele vastutöötamine. Söögi ajal tuleb juua ainult selleks, et pehmendada veidi makku jõudvat toitu, aga seda tuleb teha mõõdukalt, et mitte nõrgendada seedemahlade toimet.
Lisaks neile vee omadustele, millest eespool on räägitud, tuleb veel meeles pidada, et vees on üsna suur hulk prana. Sageli tunneb inimene vajadust võtta lonks vett. See on tunnuseks, et loodus nõuab pranavaru uuendamist. Kuna prana on kõige kiiremini ja kergemini võimalik saada veest, siis inimene tahabki juua. Peaaegu igaüks võib meenutada, kuidas klaas külma vett mõjus talle taastavalt ja värskendavalt. See andis jõudu ja energiat ning aitas katkestatud tööd jätkata. Ärge unustage vett, kui tunnete end väsinuna! Koos joogide hingamismeetoditega annab lonks vett inimesele uut energiat kiiremini, kui ükski teine vahend.
Hoidke vett neelates seda mõni aeg suus. Keele ja suu närvid neelavad suus olevast veest esimestena kõige kiiremini prana. Niisugune vee joomise moodus on eriti kasulik siis, kui inimene tunneb end olevat väsinud.

Toidust [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T14:00:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 27-29]

TOIDUST

Jätame toiduvaliku küsimuse siin lahtiseks ja laseme lugejal endal otsustada, mis talle kõige parem on. Joogi eelistab teatud kindlat liiki toitu kui kõige toitvamat, aga on mõttetu üritada muuta inimeste kogu elu või isegi paljude põlvkondade vältel omandatud harjumusi, seepärast jäägu igaühele võimalus valida toitu oma soovi järgi. Joogi eelistab taimtoitu. Tõsised jooga põhimõtete järgijad toituvad juurviljast, pähklitest, taimeõlist ja hapendamata leivast, mis on tehtud täisterajahust. Aga kui neil tuleb minna matkama või viibida inimeste hulgas, kes toituvad teisiti, muudavad nad oma harjumusi, sest nad ei taha muutuda oma kostitajatele koormavaks, teades ka, et toitu korralikult närides saavad nad suurima võimaliku hulga toitaineid kätte igast toidust isegi olenemata sellest, mida nad söövad. Jooga põhimõtteid jälgides võib tõesti ohutult süüa ka kõige raskemini seeditavaid toite, mis on lääne kultuuris inimeste menüüs.
Siin ei taheta hakata lugejatele mingeid kindlaid reegleid kehtestama. Toidu ja toitumisviisi muutumine peab toimuma pikkamööda.
Selle juures ei tohi olla mingit sundimist. Inimesel, kes on eluaeg liha söönud, on raske otsekohe taimtoidule üle minna. Samuti on raske hakata sööma toortoitu, kui olete siiamaani harjunud kõike sööma ainult keedetult või praetult. Soovitav on, et iga inimene usaldaks toitu valides oma instinkti ja maitset ning samal ajal muudaks oma toidu võimalikult mitmekesiseks. Las igaüks sööb rahulikult seda, mis talle rohkem meeldib, unustamata seejuures, et toitu tuleb alati võimalikult hästi ja aeglaselt mäluda.
Palju on räägitud ka sellest, mida tuleks inimestel vältida, aga see on samuti vaid üldine nõuanne. Lihatoitude osas usub joogi, et inimkond aegamööda loobub nendest, kuid jääme siiski seisukohale, et iga inimene peab lihasöömise soovist lihtsalt ise üle kasvama, mitte suruma endas alla instinkti, sest kui ta loobub lihasöömisest ja samal ajal teda tõmbab selle poole, on see ju lõpuks sama, kui ta sööks liha. Kunagi areneb inimene vaimselt nii kaugele, et mõistab lihatoitude kahjulikkust, aga kuni see aeg pole veel saabunud, ei muuda mitte mingid keelud olukorda paremaks.
Kui keegi tunneb huvi, milline toit on tema tervisele kasulikum, siis soovitame tal lugeda raamatuid toitumishügieenist. Aga las ta siis loeb erinevate autorite teoseid ja ei klammerdu ühessegi neist. Teadmised selles valdkonnas aitavad igaühel mõista, mida tuleb süüa ja see annab ka võimaluse laiendada oma igapäevast menüüd. Toitumise muutumine peab kõigepealt põhinema kogemustel, mitte mõne kirjaniku või õpetlase sõnadel, kes võib-olla räägib lihtsalt oma lemmikteemast. Igaüks peab ise otsustama, kas ta ehk liiga palju liha ei söö või ei liialda rasvase söömisega, kas ta sööb küllaldaselt puuvilja, kas ta äkki kuritarvitab magusat või "gastronoomilisi" roogasid. Kui joogilt küsitaks, mida süüa, vastaks ta: sööge võimalikult mitmekesist toitu, vältige rasvaseid ja liiga rammusaid sööke, ärge sööge liiga tulist, ärge liialdage lihatoitudega, vältige eriti sea- ja loomaliha, püüdke kohaneda lihtsa toiduga, ärge liialdage kondiitritoodete ja küpsistega, kustutage oma menüüst täielikult kuumad keeksid ja mäluge iga toidupala aeglaselt, nagu eelnevates peatükkides räägitud. Ärge kartke süüa ühtegi toitu, sest kui jälgite eelpooltoodud reegleid, ei tee ükski neist teile halba.
Arvame, et päeva esimene toidukord peaks olema hästi kerge, sest kehas on pärast öist puhkust palju riknenud materjali. Kui on võimalik, tehke enne hommikusööki kergeid kehalisi harjutusi.
Kui pöördute tagasi selle toidu mälumise mooduse juurde, mille loodus ise teie jaoks on loonud ja teile on selge, milline on õige söömine, siis kaob iseenesest ka ebanormaalne söögiisu, mille on tekitanud sobimatu toitumine, ja asendub loomuliku näljaga. Kui aga näljatunne tagasi tuleb, osutab instinkt, milline on kõige toitvam roog ja teil tekib soov süüa just seda, mis on teile hetkel kõige kasulikum.
Kui tunnete, et tervis pole päris korras, võite julgesti vähendada oma päevast toiduportsu ja anda kõhule puhkust. Söömata võib ilma tervist kahjustamata elada mitu päeva, kuigi me ei reklaami siin pikemaid paaste. Siiski soovitame haiguse ajal maole puhkust anda, et kogu organismi energia suunduks võitlusse terviserikkega. Loomad ei söö kunagi, kui nad on haiged ja lamavad liikumatult, kuni tõbi mööda läheb. Pärast seda hakkavad nad jälle sööma. Inimesel oleks hea neist eeskuju võtta, see teeks neile ainult head.
Ei ole tark muutuda ka dieedimaniakiks, kes kaalub ja mõõdab iga toidupala, mida suhu paneb. See on ebanormaalne, sest mõjub kahjulikult instinktile, tekitades igasuguseid imelikke harjumusi. Parem on võtta toitu valides tarvitusele ainult kõige hädavajalikumad ettevaatusabinõud, seejärel aga selle küsimusega enam mitte tegelda ja süüa mõttega, et toit annab jõudu, mäludes samal ajal toitu nii, nagu eespool õpetatud ja uskudes, et loodus teeb kõik ülejäänu. Tuleb olla elurõõmus ja heas tujus, hingata värsket õhku, süüa nii, nagu loodus ette näeb ja elada puhtalt. Siis ei tule teil igale suutäiele keemilist analüüsi teha, Ärge kartke usaldada oma instinkti, sest see on teie loomulik juht ja nõuandja.

Prana saamine toidust [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T13:00:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 24-27]

PRANA SAAMINE TOIDUST

Loodus oskab kombineerida ühe eesmärgi saavutamiseks erinevaid vahendeid ja teeb sageli vajaliku meeldivaks. See avaldub lõpmata paljudes vormides. Üheks huvitavamaks näiteks sellest on alltoodu. Lugeja näeb, kuidas loodus teeb mitut asja korraga ja oskab inimorganismile vajalikud funktsioonid ka meeldivaks teha.
Räägime siin joogide teooriast prana ammutamisest toidust. See teooria kinnitab, et nii inimeste kui ka loomade toidus sisaldub teatud prana liik, mis on inimesele energia ja jõu alalhoidmiseks absoluutselt vajalik ning seda prana vormi omastatakse toidust keele, suuõõne ja hammaste närvide abil. Toidu närimine vabastab prana. Toiduosakesed peenendatakse närides väikesteks tükikesteks ja seejärel jõuab neis sisalduv prana prana-aatomitena keele, suuõõne ja hammaste närvidesse. Iga toiduaatom sisaldab suure hulga pranaosakesi ehk toiduenergiat, kusjuures need osakesed vabanevad toitu närides sülje mõnede koostisosade toimel. Kui prana on toidust vabanenud, antakse see edasi keele, suuõõne ja hammaste närvidele. See jõuab kiiresti keha ja luude juurde ning koguneb arvukatesse närvisüsteemi pranaladudesse. Sealt läheb see edasi kõigisse kehaosadesse. Prana aitab suurendada energia ja elujõu hulka kehas. Niisugune on see teooria üldjoontes.
Lugeja ehk imestab, et milleks on inimesel vaja saada prana veel ka toidust, kui seda on küllaldaselt hingatavas õhus. Ehk raiskab loodus asjata aega ja näeb vaeva, lastes inimesel toidust prana võtta. Seda pole raske selgitada. On olemas mitu erinevat prana vormi või avaldumist, millest igaüks on vajalik erinevaks otstarbeks. Õhu prana teeb ühte tööd, veest saadav teist, see aga, mida saadakse toidust, täidab kolmandat ülesannet.
Loodus tahab, et iga toidusuutäis oleks enne neelamist hästi läbi näritud ja korralikult süljega immutatud. Närimine on inimese loomulik harjumus, mida ta hakkas hooletusse jätma toidule esitatavate ebanormaalsete nõuete tõttu, need aga lõi tema tsiviliseeritud elukorraldus. Närimine on vajalik toidu peenestamiseks, et seda oleks lihtsam neelata, aga ka, et see sülje ja seedemahladega paremini läbi imbuks. Närimine põhjustab sülje eritumist. Sülg teeb seedimisel selle osa tööst, mida ei suuda teha ükski teine seedemahl. Küllusliku sülje poolt kergemaks muudetud seedimisprotsess ja söögiprana neelamine parandavad tunduvalt toitainete omastamist keha poolt.
Tavalise, normaalse inimese jaoks on närimine meeldiv tegevus. Seda näeme eriti laste ja loomade puhul. Loom mälub ja küllastab oma toitu süljega nähtava mõnuga, laps aga närib ja imeb kõike palju kauem kui täiskasvanu, aga teeb seda vaid seni, kui vanemad hakkavad talle lõpuks õpetama, "kuidas kombekalt käituda". Joogide teooria järgi on peale toidu maitse, mis meile söömise juures mõnu pakub, veel midagi niisugust, mis sunnib meid toitu suus hoidma, seda keelega pöörama, mäluma ja imema, seejärel aga täiesti pehmeks muutunud toidu endale märkamatult alla neelama. Kuni toidus on veel järgi kasvõi osake maitsest, on sellel ka toitvaid omadusi, sest seal on veel prana. Peale selle on ka mingi teine tunnetus, mis, kui õpime seda tajuma, paneb meid tundma rahuldust kauasest toidu suushoidmisest. See tunne kestab tegelikult seni, kui kogu prana on toidust välja imetud. Sellepärast hoiab joogi selle asemel, et toit kõhe alla neelata, seda kaua aega suus, lastes toidul sulada ja lahustuda. Seda tunnet võib tajuda igaüks, kusjuures nii toidu puhul, mis ei kujuta endast maitselt midagi erilist, kui ka delikatesside puhul, mida eriti hinnatakse.
Kirjeldada on seda tunnet peaaegu võimatu. Ainus, mida saab teha, on tuua mõni võrdlev näide.
Võib-olla on kellelgi tulnud viibida mõne magnetiliste võimetega inimese lähedal ja tajuda seletamatut tunnet, et ta saab sellelt inimeselt energiat ja elujõudu. Mõnel inimesel on organismis nii palju prana, et ta annab seda kogu aeg ka teistele teda ümbritsevatele inimestele edasi. Seetõttu armastavad inimesed viibida nende seltskonnas ja isegi lahkuvad nende juurest vastumeelselt. Mõnikord tundub, et neil isegi nagu poleks jõudu lahkuda.
See on üks näide. Teine näide on tunne, mida tajub inimene, kui ta on kellegi lähedal, keda ta armastab. Sel juhul toimub magnetismi (see on pranaga laetud mõte) vahetus. Armastatu huultelt saadud suudlus annab inimesele niisuguse magnetilise impulsi, et ta väriseb sageli pärast seda pealaest jalatallani.
Rahuldustunne, mida söömine meis tekitab, pärineb mitte ainult lihtsast maitseaistingute rahuldamisest, vaid peamiselt imelikust, omapärasest tundest, mida me tajume niisuguse magnetismi ehk toidus sisalduva prana neelamisel. See meenutab tunnet, millest räägiti kahes eelmises näites, kuigi seesugused näited võivad skeptilist inimest mõnikord ka muigama panna.
Normaalsele maitsele sobib kõige paremini toitev söök. Seejuures tuleb meeles pidada, et toiduprana leidub toidus võrdeliselt selle toidu toitvusega. See on veel üks näide looduse tarkusest.
Joogi sööb oma toitu aeglaselt, närides seda seni, kui ta tunneb seda suus, s.t. kuni see annab talle teatavat maitsetunnetust. Enamasti kestab see tunnetus kogu aeg, kui toit on suus, kuna loodus nõuab, et toit lahustuks aeglaselt ja seda ka neelataks aeglaselt. Joogi liigutab oma suud aeglaselt, hellitades toitu keelega. Ta vajutab hambad sellesse armastusega, mõistes, et need võtavad oma närvide, aga ka keele ja suuõõne närvide abil vastu toidupranat, täiendades organismi energiavarusid. Samal ajal teab joogi ka, et ta valmistab seda toitu ette seedimiseks, hankides nii kehale rakkude taastamiseks vajalikku ehitusmaterjali.
See, kes järgib süües joogide eeskuju, suudab toidust palju rohkem toitaineid võtta kui tavaline inimene. Kui neelata vaid pooleldi läbimälutud ja süljega puudulikult läbiimmutatud toitu, läheb suur osa selle toiteväärtusest kaduma, sest toit läbib organismi kääriva ja mädaneva massina.
Joogi võtab toidust välja iga toitaineosakese ja koos sellega eraldub aatomitest ka kogu neis sisalduv prana.
Joogi hoiab toitu suus, mäludes seda aeglaselt ja korralikult seni, kui see peaaegu tahtmatult alla neelatakse. Ta tunneb prana neelamisest mõnu.
Igaüks võib seda proovida, võttes toitu suhu ja seejärel seda aeglaselt mäludes nii, et see sulaks suus nagu tükk suhkrut. Võtke näiteks tükk leiba ja hakake seda närima. Näib, nagu poleks teil üldse vaja seda neelata, nagu tavalise söömise juures seda teete. Leib kaob pikkamööda suust ära, muutudes algul pehmeks pudruks. Nii võib igaüks tükist leivast saada kaks korda rohkem toitaineid kui ta saaks, süües leivatüki ära nagu tavaliselt, ühekorraga.
Teise huvitava katse võib teha piimaga. Piim on vedelik ja seda pole muidugi vaja nagu tahket toitu peeneks närida. Siiski võib öelda, et ühekorraga ära joodud kruusil piimal ei ole pooltki sellest toiteväärtusest, kui seda on samal piimakogusel, mida juuakse aeglaselt, iga lonksu hetkeks suus hoides.
Joogil on küllalt aega, et oma toitu just nii süüa, aga läänemaailma töötavale inimesele on see tunduvalt keerulisem. Me ei oota, et kõik lugejad korraga muudaksid oma külgeharjunud söömiskombeid.
Aga oleme siiski veendunud, et kui keegi hakkab joogisid jäljendama, parandab ta sellega kindlasti oma toitumismaneere ja see kajastub positiivselt ka tema tervises. Peale selle oleme veendunud, et niisugune inimene tunneb süües toidust mõnu ja õpib armastusega sööma. Talle avaneb terve uus maitsete maailm ja ta tunneb söömisest palju rohkem mõnu kui enne, rääkimata sellest, et tema seedimine paraneb ja ta saab energiat juurde, sest omandab söödavast toidust rohkem toitaineid ja suurema koguse prana.
Igaüks, kes kannatab seedehäirete ja elujõu vähesuse tõttu, võib selles oma kogemuste põhjal veenduda, kui hakkab nii toituma.
Joogi on söömise juures tuntud oma tagasihoidlikkusega, aga ta mõistab sellest hoolimata väga hästi toitumise tähtsust ja vajalikkust ning muretseb regulaarselt oma kehale sellele vajalikku ehitusmaterjali. Joogide saladus on selles, et nad saavad minimaalsest toidukogusest kätte maksimaalse koguse toitaineid ja väikesest ainekogusest väga suure hulga prana.
Inimene peab alati meeles pidama, et tal on vaja saada toidust maksimaalne hulk prana, aga sellega koos ka toitaineid. Siis suudab ta elus palju rohkem korda saata.

Nälg ja söögiisu [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T11:00:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 21-23]

NÄLG JA SÖÖGIISU

Nagu juba öeldud, on näljatunne ja söögiisu kaks inimorganismi täiesti erinevat ilmingut. Näljatunne on organismi normaalne toidunõue, söögiisu aga loomuvastane soov õgida. Nälga võib võrrelda terve lapse roosade põskedega, söögiisu aga moedaami värvitud näoga. Samal ajal kasutab enamus inimesi mõlemaid sõnu nii, nagu tähendaks need üht ja sama. Vaatame, mille poolest need erinevad.
Väga raske on tavalisele inimesele seletada erinevust nende kahe asja vahel, sest enamus inimesi on praeguseks suutnud oma loomuliku, instinktiivse näljatunde söögiisu abil lämmatada, kuna nad pole palju aastaid tundnud nälga ja on unustanud, mida see tähendab.
Aga kirjeldada tunnet, mida inimene ei suuda mälestuste abil oma mälust esile kutsuda, on küllaltki raske.
Kaasaegne tsiviliseeritud inimene arvab, et nälg on söögiisu tekitaja, söögiisu aga nälja tagajärg. Seetõttu kasutatakse mõlemat sõna täiesti valesti. Näiteid selle kohta:
Janu. Igaüks teab, mis on terve, loomulik janu, mis nõuab lonksu külma vett. Janu tuntakse suus ja kurgus ning janu saab kustutada ainult vedelikuga, mille on selleks määranud loodus - külma veega. Niisugune loomulik janu sarnaneb näljaga.
Aga mõelge, kui palju erineb loomulik janu soovist juua tass kohvi või teed, viskit soodaveega või mõnda teist neist paljudest jookidest, millega kustutatakse janu restoranides! Sama palju, kui erineb janu soovist juua kann õlut, klaas mingit joovastavat või muud jooki, erineb ka nälg söögiisust.
Mõnikord kuuleme, kuidas keegi ütleb, et soovib "elu eest" juua klaasi viskit või soodavett. Kui sellel inimesel oleks tõesti janu, sooviks ta saada klaasi külma vett. Just vesi aitaks tal janu kustutada. Aga niisuguse inimese janu, kes on harjunud soovima viskit soodaveega, vesi ei kustuta. Miks? Lihtsalt sellepärast et jooja ei tunne loomulikku janu, vaid soovi, isu, mis on tegelikult rikutud maitse tagajärg. Kui teil on isu millegi järele, siis tekkis teil kunagi teatud harjumus, mida tuleb nüüd rahuldada.
Selliseid inimesi jälgides panete tähele, et kui neil on tõesti janu, soovivad nad mitte soodavett, vaid kõige harilikumat puhast vett. Isu on külgeharjunud komme süüa või juua midagi kunstlikku või ebanormaalset ja sellel pole midagi ühist tõelise nälja või januga.
Inimene harjub ka tubaka, alkoholi, oopiumi, morfiumi, kokaiini või mõne muu meelemürgiga. Kord omandatud isu millegi niisuguse järele muutub mõnikord teistest instinktidest tugevamaks ja inimene võib isegi surra selle nõrkuse kätte, sest raiskab kogu oma raha jookide või narkootikumide peale.
Loomad tunnevad tõelist nälga, kuni inimene ei riku nende maitset, meelitades neid küpsiste või muude asjadega. Ka laps tunneb loomulikku nälga, kuni teda täiskasvanute poolt ei rikuta. Siis aga asendub lapse loomulik nälg omandatud isuga. Isu toimimise aste oleneb sellest, kui rikkad on lapse vanemad; mida rikkamad nad on, seda kiiremini tekib lapsel vale isu. Vanemaks saades aga kaob aastatega täielikult isegi mälestus sellest, mida tähendas tõeline nälg.
Mõnikord tekitavad füüsilised harjutused, füüsiline töö värskes õhus või elu keset loodust ka kaasaegsel inimesel füüsilise nälja tunde ja siis söövad nad niisuguse mõnuga, mida pole enam aastaid tundnud.
Kord jutustati ajalehes rikaste inimeste seltskonnast, kes sattus jahiga lõbusõidul olles laevaõnnetusse. Neil tuli tervelt üheksa päeva elada poolnälgides inimtühjal saarel. Kui nad lõpuks leiti, olid nad palju tervemad kui enne. Põsed olid punased, silmad särasid ja kõik olid tagasi saanud looduse kallihinnalise kingituse tunda tervet, loomulikku nälga. Mõned neist olid aastaid kannatanud düspepsia tõttu, aga kümnepäevane paast ravis neid nii sellest kui ka teistest sarnastest haigustest terveks. Kuna nad olid kogu aeg näljas, vabanesid nende organismid mürgistest ja kahjulikest ainetest.
Loomulik nälg, nagu ka loomulik janu annavad ennast tunda suuõõne lihaste ja kurgu kaudu. Kui inimene on näljane, tekitab mõte või mälestus toidust suus, kurgus või süljenäärmetes omapärase tunde. Nende kehaosade närvides tekib näljale iseloomulik tunne, näärmetest hakkab erituma sülge ja kogu see kehapiirkond näitab soovi rakenduda. Magu ei avalda tavaliselt mingeid sümptoome ja ei anna ennast mitte kuidagi tunda. Inimesel tekib lihtsalt tahtmine süüa midagi toitvat. Mingit tühjustunnet maos samal ajal ei ole. See sümptoom on iseloomulik just isule, mis nõuab, et jätkuks kord omandatud harjumuse järgi toimimine.
Sageli kuuleme, kuidas inimene imestab, miks keegi teine ei suuda talle valmistada niisugust sööki, nagu kunagi tegi ema. Miks? Sellepärast, et nälja asemel tunneb ta nüüd ebaloomulikku isu ja muidugi ei tunne ta siis toidust mõnu - sellest hetkest peale, kui ta sööb isu tõttu, s.o. toimib omandatud harjumuse järgi.
Lugejat võib öeldu imestama panna ja ta võib-olla ei mõista, mida sellel kõigel on tegemist hatha-joogaga. Asi on selles, et joogi võitis enda isu ja laseb ilmneda ainult näljal. Seetõttu tunneb ta igast söödud suutäiest mõnu. Isegi tükk kuiva leiba pakub talle rahuldust. Joogi sööb nii, nagu tavaline inimene ei oska süüa ja olemata gurmaan või askeet tunneb ta söögist tõelist mõnu, sest kõik tema söögid on vürtsitatud parima ja pikantseima soustiga - näljaga.

Toitumine [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-09T10:00:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 19-21]

TOITUMINE

Inimkehas toimub lakkamatu muutumine ja uuenemine. Luude, lihaste, kudede, rasvade ja vedelike, näiteks vere rakud kuluvad pidevalt. Erituselundid viivad need kehast välja ja inimkeha laboratooriumis luuakse samal ajal kogu aeg kulunute asemele uusi keharakke ning asendatakse riknenud materjal uuega.
Inimese füüsilist keha ja selle toimimismehhanismi võib võrrelda taimega. Mis sunnib seemet idanema, võrsuma, õitsema ja hiljem vilja kandma, lõpuks aga kasvatama seemneid? Vastus on lihtne: värske õhk, päikesevalgus, vesi ja toitev pinnas. Sedasama on vaja ka inimese füüsilisele kehale: puhast õhku, päikest, vett ja toitu. Õhust, päikesevalgusest ja veest räägime järgmistes peatükkides, siin aga vaatleme esmajoones toitumist.
Tervist, jõudu ja elutahet annab kehale ja ka kõigile selle osadele pidev materjali uuenemine. Kui keha uuenemine peaks lakkama, järgneb surm. Kulunud ja hävinenud keharakkude taastamine on organismi esmavajadus.
Hatha-jooga filosoofias on toidusse suhtumise nurgakiviks sanskritikeelne sõna, mida saabki tõlkida kui "toitumine".
Joogafilosoofia põhjal peab toit tähendama kõigepealt toitumist, teiseks toitumist ja kolmandaks toitumist. Toitumine on tähtis!
Paljude lääne rahvaste arvates on joogaõpetuse ideaal hale, pool-kurnatud, nälginud olevus. Nende arvates mõtlevad joogid söögist nii vähe, et saavad selleta terveid päevi hakkama. Paljud oletavad, et joogid loevad toitu enda "vaimse" natuuri jaoks liiga "materiaalseks" . Ekslikumat arvamust ei saa üldse olla. Joogi, kes tunneb hästi hatha-jooga filosoofiat, loeb õiget toitumist esmajärgulise tähtsusega asjaks, mida tal tuleb pidevalt oma keha heaks teha. Ta hoolitseb alati vajalikul kombel toidu eest, jälgib, et keha saaks kulutatu ja hävinu asemele pidevalt uut materjali.
Joogi pole tõesti oma kõhu ori ja tal puudub kalduvus õgida või maiustada. Vastupidi, niisugust rumalat käitumist peab ta naeruväärseks. Ta sööb lihtsat toitu, teades, et saab seda tehes kõhu täis, tarvitamata seejuures kahjulikke aineid, mis sisalduvad peentes roogades, mida söövad inimesed, kes ei tunne söögi tõelist väärtust.
Hatha-jooga õpetus ütleb: "Inimest ei toida mitte see, mida ta sööb, vaid see, mida ta sellest toidust omastab". Vanas ütluses on varjul terve maailma tarkus, kõige selle tuum, millest on räägitud paljudes tervist käsitlevates raamatutes.
Järgnevas tutvustame joogide meetodit, mis õpetab, kuidas saada minimaalsest hulgast toidust kätte maksimaalne hulk toitaineid. Joogide meetod on kesktee kahe vastandliku lääne kooli, nimelt "õgardite" ja "askeetide" vahel, kelledest kumbki kuulutab valju häälega oma uskumuse eeliseid ja teeb vastassekti maha.
Joogide toitumisteoorial pole negatiivseid külgi, mis oleks seotud halva või sobimatu toiduga ehk õgimisega, sest need küsimused on muistsete joogide esiisade poolt, kelle nimed on kahjuks selle õpetuse praeguste järgijate poolt peaaegu unustatud, juba palju sajandeid tagasi lahendatud.
Kordame veel kord, et hatha-jooga põhimõtted ei poolda nälgimist, vaid vastupidi, õpetavad, et kellegi keha ei saa olla tugev ja terve, kui inimene ei abista seda toitva, tervisliku toiduga, mida organism suudab edukalt omastada. Paljude nõrkade ja närviliste inimeste halva tervise põhjuseks on just see, et nad toituvad halvasti või sobimatult.
Peab märkima, et hatha-jooga eitab naeruväärset teooriat, nagu paraneks toidu omastamine siis, kui inimene neelab ebaloomulikult suure hulga toitu. Jooga ei näe õgimises midagi head peale räpase sea iseloomujoonte ilmnemise, mis kultuursele inimesele ei sobi.
Joogide arvates peab inimene sööma, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa.
Joogi on pigem epikuurlane kui maiasmokk, kuna ta suudab oma toitu süües kultiveerida loomulikku ja normaalset maitset. Ta kustutab nälga lihtsate roogadega, mida ei saa aga öelda nende kohta, kes armastavad kogu aeg süüa suure koguse peeneid toite. Süües selleks, et oma keha toita, tunneb joogi sellest neile inimestele tundmatut mõnu, kes lihtsaid toite ei söö.
Järgmises osas räägime näljast ja söögiisust, mis on kaks täiesti erinevat asja, kuigi enamus inimesi peab neid üheks ja samaks.

Keha kui laboratoorium [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

2005-10-08T23:16:00.000+03:00

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 11-15]

KEHA KUI LABORATOORIUM

Vaatame lühidalt inimese tähtsamaid elundeid, mis aitavad meil toitu seedida ja toitaineid omastada ning keha kõige vajalikuga varustada. Need elundid on inimorganismi keemialaboratoorium.

Inimese toidu omastamise mehhanismi esimeseks osaks on hambad. Loodus andis meile hambad, et saaksime nendega toitu haugata ja peenestada, muuta see niisuguseks, et sülg ja seedemahlad saaksid toidule kergemini mõjuda. Mälumine muudab toidu vedelaks massiks, kust keha saab edukalt omastada toitvaid osi ehk toitaineid. Seda kõike me muidugi teame, kuid ei ole just palju inimesi, kes näitaks ka tegudega, et nad teavad, milleks neil on hambad! Tavaliselt neelavad inimesed toitu tervelt, nagu oleksid neil hambad ainult näitamiseks, s.t. käituvad, justkui oleks loodus varustanud inimese nagu kana puguga, mille abil saab allaneelatud toitu hiljem, pärast söömist peenestada. Tuleb meeles pidada, et loodus on andnud meile hambad siiski kindlaks otstarbeks ja kui ta oleks tahtnud, et neelaksime toidu närimata alla, oleks ta meile tõesti pugu loonud. Edaspidi peatume hammastel pikemalt, sest nende õige kasutamine on hatha-jooga põhimõtetega tihedalt seotud.

Järgmised tähtsad elundid on süljenäärmed. Neid on kuus. Neli neist asuvad keele all, kaks aga põskedes kõrvadest eespool, üks kummalgi pool. Nende tähtsaim funktsioon on sülje eritamine, mis vajaduse korral läbi arvukate pooride suu erinevatesse kohtadesse välja voolab ja läbinäritava toiduga seguneb. Kui toit on korralikult peeneks näritud, seguneb see süljega paremini. Sülg teeb toidu pehmeks ja kergendab selle mälumist ning neelamist, aga tegelikult ei ole see sülje kõige tähtsam funktsioon. Sülje tähtsaim funktsioon on selle keemiline toime, mis seisneb toidus sisalduva tärklise muutmises suhkruks. See on aga seedeprotsessi esimene etapp.
Kõik teavad, et süljel on sellised omadused, aga kas enamus inimesi ikka sööb nii, et nad annavad süljele võimaluse neid omadusi täies ulatuses näidata? Tavaliselt neelab inimene toidu pärast lühikest mälumist peaaegu tervena alla ja takistab sellega looduse kavatsusi, kuigi see on andnud talle niisuguse imelise mehhanismi. Aga loodus võtab ikka oma ja tema kavatsuste ignoreerimise ning täitmata jätmise eest tasutakse kätte, sest ta peab kõik meeles.

Räägime veel inimese ustavast sõbrast keelest.
Keelel on organismi toiduga varustamisel väga tähtis osa. Peale mehaaniliste liigutuste, millega see aitab toitu pöörata ja abistab neelamisel, on keel veel inimese tähtsaimaks maitsmiselundiks, aidates kriitiliselt hinnata söödava toidu omadusi ja kvaliteeti.
Kuna me ei kasuta sageli oma hambaid, süljenäärmeid ja keelt nii, nagu vaja, ei saa need elundid meile ka kõiki oma häid omadusi näidata. Kui me neid usaldaksime ja pöörduksime tagasi normaalse ning terve söömisviisi juurde, näeksime rõõmu ja rahuldustundega, et toidu omastamise elundid õigustavad nendele osutatud usaldust. Nad on meie head sõbrad ja teenrid, aga neid tuleb usaldada. Ainult siis on nad oma ülesannete kõrgusel.
Kui toit on korralikult peeneks näritud ja süljega niisutatud, läheb see kõri kaudu makku. Kõri alumise osa ehk neelu lihased tõmbuvad laineliselt kokku ja sunnivad toiduosakesi allapoole liikuma. Seda protsessi nimetatakse neelamiseks. Toidu suhkruks ja glükoosiks lagunemine, mis algas sülje mõjul suus, jätkub, kui toit on kõris. Kui see makku jõuab, on protsess juba peaaegu lõppenud.

Magu on kott, millesse mahub umbes üks liiter või veidi rohkem mälutud toitu. Toit jõuab makku vasakult, just südame alt, lahkub aga maost paremalt poolt ja läheb läbi väikese ava, maolukuti, soolestikku. Maolukuti on oma ehituselt selline, et laseb toidul maost ainult väljuda, kuid ei võimalda sellel enam tagasi tulla.
Magu on nagu suur laboratoorium, kus toitu töödeldakse keemiliselt ja muudetakse nii, et pärast seedimisprotsessi lõppu saab organism eraldunud toitained endasse imeda ja saata verre, mis kehas ringleb. Toitained taastavad ja tugevdavad kõiki elundeid ja kehaosi.
Mao sisepind on kaetud õhukese limaskestaga. Selles on väga palju tibatillukesi näärmeid, mille ümber on põimunud üliõhukeste seintega kapillaarveresoonte võrk. Need näärmed toodavad vedelikku, mida nimetatakse maomahlaks. Maomahl on tugeva lahustava toimega kibeda maitsega vedelik, mis lahustab toidu lämmastikühenditest koosnevat osa. See mõjub tugevasti ka suhkrutele (glükoosile), mida, nagu öeldud, toodetakse sülje abiga toidus sisalduvatest tärklisainetest. Maomahlas on keemiline aine pepsiin, mis on mõjus muundaja ja mängib toidu seedimisel peaosa.
Normaalse terve inimese magu toodab ööpäeva vältel umbes ühe liitri maomahla, mis kulub tema poolt söödud toidu seedimiseks. Söögikõrist makku jõudes seguneb söödud toit maomahlaga.
Siis hakkab magu tegema liigutusi, mis sunnivad toitu maos liikuma ja pöörlema, kuni maomahl on toiduga segunedes kõik selle osakesed korralikult läbi immutanud.
Kui magu on sobiva toidu seedimisega harjunud ja tööks hästi ette valmistatud ning kui toit on süljega hästi niisutatud ja põhjalikult läbi mälutud, töötab magu ideaalselt. Kui aga toit ei ole makku jõudes selleks ette valmistatud või on korralikult läbi närimata, tekivad probleemid. Siis hakkab toit selle asemel, et maos seedida, käärima ja mao sisu muutub riknenud, lagunevaks massiks. Kui inimesed vaid suudaksid kujutleda, milline solgiauk neil sel juhul maos tekib, loobuksid nad õlgu kehitamast ja rääkijat kahtlustavalt kuulamast, kui juttu tuleb tervest ja normaalsest toitumisest.
Käärimine ja lagunemisprotsess, mille on tekitanud ebanormaalne toitumine, muutub küllalt sageli krooniliseks. Siis ilmnevad inimesel haiguse sümptomid, mida nimetatakse düspepsiaks, seedehäireteks või mingiks muuks sarnastes haigusteks.
Maomahlaga segatud, läbi mälutud ja peenestatud toidumass väljub maost selle paremal küljel asuva ava kaudu ja jõuab soolestikku.

Soolestik on torukujuline väänlev (et võimalikult vähe ruumi võtta) kanal, mille pikkus on kuus-seitse meetrit. Soolte seinad on kaetud limaskestaga. Suurem osa soolte siseseintest on kaetud kurrutatud ristivoltidega, mis kogu aeg teevad väikseid liigutusi, toitu edasi-tagasi liigutades ja selle edasiliikumist reguleerides. Nii imenduvad toitained paremini. Limaskesta sametisus tekib arvukatest mikroskoopilistest näsakestest, mis teevad selle sarnaseks luuderohu lehe pinnaga. Neid nimetatakse mao "ripsmekarvadeks" ja nende tähendust ning funktsioone vaatame hiljem.
Soolestikku jõudes segatakse toit vedelikuga, mida nimetatakse sapiks. Sapp, mida toodab maks, koguneb erilisse kotikesse, sapipõide. Päevas kulub maost soolestikku saabuva toidu immutamiseks umbes pool liitrit sappi. Sapp aitab toitainetel veresoontesse imenduda, väldib toidu lagunemist sel ajal, kui see läbib soolestikku ja neutraliseerib ka maomahlas sisalduvat hapet, mis selleks ajaks on oma osa seedimises täitnud.

Pankrease nõre tuleb pankreasest ehk kõhunäärmest, mis on otse mao all. Selle seedemahla osa ülesanne on mõjutada rasvaineid ja aidata neil võrdselt teiste toitainetega imenduda.
Kõhunäärme mahla tekib päevas pool kuni kolmveerand liitrit.
Sajad tuhanded tillukesed karvakesed soolestiku sametisel pinnal liiguvad kogu aeg laineliselt soolestikus liikuva pehme, poolvedela toidu sees. Karvakesed imevad endasse toitaineid, mis asuvad seeduvas toidus ja viivad need organismi. Sooltes laguneb toitainete lahus kolmeks eraldiolevaks koostisosaks:
1. valguosakeste seedimisel tekkivaks peptooniks,
2. rasvade emulsiooniks,
3. glükoosiks, mis moodustub toidus sisalduvatest tärklistest.
Suuremalt osalt jõuavad need toitainelahused verre, kus nad
muutuvad selle osaks, seedimata toit aga läheb klapi kaudu, mis meenutab trappi, jämesoolde. Sellest räägime edaspidi.

Toitainete neeldumine on protsess, mille käigus toidu seedimisel toidust eraldunud toitained imenduvad verre ja lümfisoontesse. Vesi ja seedimise ajal tahkest toidust eraldunud vedelikud imenduvad väga kiiresti ja suunatakse veenide kaudu maksa. Peptoon ja glükoos satuvad soolestikust kägiveeni. Toitaineterikas veri jõuab südamesse, läbides enne seda maksa, kus toimub protsess, millest räägime edaspidi.
Toitained, mis jäävad soolestikku pärast seda, kui peptoon ja glükoos on maksa suunatud, imenduvad samuti ja jõuavad läbi lümfisoonte ning rinnaläbivoolu pikkamööda verre, nagu järgnevalt kirjeldatakse.
Vereringet käsitlevas peatükis selgitame täpsemalt, kuidas veri kannab kehas toidu seedimisel sellest eralduvaid toitaineid kõigisse kehaosadesse laiali, jaotades neid igale koele, rakule ja elundile. Toidu mõjul muutuvad need tugevamaks, paranevad ja taastuvad, see protsess aga võimaldab kehal ka kasvada ja areneda.

Maks toodab sappi, mis jõuab soolestikku. Peale selle säilib maksas aine, mida nimetatakse glükogeeniks ja mis moodustub maksas sinna kägiveeni kaudu tulevatest toitainete mahladest. Glükogeen koguneb maksa ja muutub seal toidu seedimise vaheaegadel glükoosiks, mis sarnaneb viinamarjasuhkrule. Kõhunääre toodab kõhunäärmemahla, mis satub soolestikku, kus mõjutab peamiselt rasvaineid.

Neerud asuvad inimese vööpiirkonnas, soolestiku taga. Neid on kaks ja nad meenutavad kujult tammetõrusid või ubasid. Neerud puhastavad verd, eraldades sellest mürgist ainet, mida nimetatakse uriiniks ja ka teisi kahjulikke aineid.
Neerude poolt toodetud vedelik laskub kahte ureetrit mööda alla põide. See vaagnapiirkonnas asuv elund on uriinimahuti. Uriin on vedelik, mis viib organismist välja sinna kogunenud laguaineid.

Enne peatüki lõpetamist juhime veel lugeja tähelepanu sellele, et kui toit jõuab makku ja soolestikku korralikult läbi närimata ja süljega segunemata, s.t. kui süljenäärmed ja hambad ei täida neile pandud ülesandeid, takerdub seedeprotsess ja magu pole võimeline oma ülesannet täitma. Mao ja soolestiku mahlade imendamismehhanism peab kogu aeg midagi imendama, sest see on tema ülesanne. Kui kohast materjali pole, hakkab see imendama soolestikus käärivat riknevat toitu ja selles sisalduvaid mürgiseid aineid ka verre viima.
Veri kannab kahjuliku materjali kõigisse kehaosadesse, kaasa arvatud aju. Pole midagi imestada, kui inimesed kurdavad siis peavalu, ärrituvust jne. See on enesemürgitamise tagajärg.

India peamassaaž aitab täielikult lõdvestuda

2005-06-13T23:44:00.000+03:00

[Linnaleht, 10.06.2005]

India peamassaaž ehk champissage võib aidata peavalu, juuste väljalangemise, silmade väsimuse ning unehäirete korral. Ületöötanud inimestel tasub seda teistmoodi massaaži kahtlemata proovida.

Ilusalong Scarlett massööri Virge Luhtsalu sõnul on India peamassaaž arvatavasti esimene vanim teadaolev raviteraapia iidsest Ajurveda ravimeditsiinist, millega toodi leevendust erinevatele haigustest põhjustatud sümptomitele. "Indias on see massaaž tugevate peretraditsioonidega: seda antakse edasi põlvest põlve, emad masseerivad oma lapsi erinevate õlidega vähemalt korra nädalas, kaitstes nii oma last nõrga tervise ja maailma kurjuse eest," teab massöör.

"Teraapiat tehakse vastavalt vajadusele nii kuivalt kui ka erinevate õlidega, aroomiõlidest kasutatakse seesami-, oliivi-, mandli- või kookoseõli. Massaaž algab õlavöö piirkonnast, hõlmates ka käsivarsi, kaela ja pead," juhendab Luhtsalu.

Peamassaaži ajal hakkab organism tema sõnul koheselt vähendama stressihormoone lõdvestust ning heaolutunnet tekitades. "Sellega seoses kutsutakse seda massaaži ka stressipesuks," lisab ta. "Klassikalise massaaži ajal võib organism võtta sisemise kaitsva hoiaku, kui masseeritakse lihasjäikusest tingitud valulikke piirkondi. Peamassaaži ajal saab inimene ennast täielikult vabaks lasta, kui lõdvestab ka sisemisi lihaseid, kuhu tavaliselt klassikalise massaažiga ei pääse, ning aitab iseendas leida sisemist harmooniat." India peamassaaž avab argipäeva saginas vaikselt ukse iga inimese sisemaailma, kui aitab kuulata enda sisemist mina, milleni see massaaž tahabki jõuda.

Luhtsalu sõnul sobib peamassaaž üldiselt kõigile, kel pole vererõhuprobleeme, epilepsiat, vähki, ateroskleroosi, põletikke või ajuvereringe häireid. Osteoporoosi ja psoriaasi korral tuleb arstiga nõu pidada. Luhtsalu ütleb, et mujal maailmas saab India peamassaaži küsida näiteks ilusalongis enne või pärast juukselõikust, Eestis pole see aga veel nii levinud.

Tiina Ansip
tiina.ansip@epi.ee

Tee järele!

Kuidas täpselt India peamassaaži tegema peab ?

1. Esmalt vajuta kahe pöidlaga mõlemale poole selgroogu abaluu lähedalt ja masseeri ringjalt mõlema pöidlaga. Tee aeglaselt kolm ringi, siis väike paus ja korda ringe uuesti.
2. Turja kohalt, kus on tunda lihaspinget, võta mõlemalt poolt kogu peopesaga kinni. Suru peopesa kokku, hoia lihast mõni sekund ja vabasta haare, korda kolm korda.
3. Võta sõrmenukid appi ja masseeri õlavööd suunaga kaelalt õlgade poole, käsi peab randmest vaba olema, luulisi osi ei tohi vajutada.
4. Aseta pöial ühele poole kaela ja sõrmed teisele poole, masseeri kaela üles minnes ja alla tulles. Kindlasti peab massaaži suund olema ülevalt alla, mitte alt üles pea poole!
5. Otsi pöidlaga üles kohe kaela ülemises osas tuntav kuklaluulohk ja vajuta pöidlaga, hoia mõnda aega survet ja seejärel vabasta. Vajutada ei tohi väga tugevalt, seda ei tohi teha ka kõrge vererõhu korral. Võib ka pöidlaga millimeetri kaupa ülespoole liikuda.
6. Masseeri pead mõlema käe sõrmedega nagu peseks pead. See aitab hästi lõdvestuda ja soodustab vereringet.
7. Haara mõlema käega juustest ja tutista õrnalt.
8. Aseta käed mõlemale poole meelekohtadest veidi ülespoole ja liiguta käsi suunaga üles, korda liigutust kolm korda.
9. Pane üks käsi otsmikule, teine kuklale, vajuta ja hoia mõnda aega survet, seejärel vabasta ja tee seda uuesti.
10. Masseeri mõlemat kõrva kõrvalestast ülespoole liikudes, kõrva tipus tõmba kõrvu veidi ülespoole.
11. Masseeri otsmiku juures, vajuta õrnalt sõrmedega, liigutuste suund allapoole.
12. Vajuta sõrmedega õrnalt lõuale ja liigu kõrvade suunas.
13. Masseeri nn kolmandat silma, kohta, kus india naistel on täpp. Liiguta sõrme päripäeva kolm korda, tee paus ja korda.

Alandav piirileping koostöölepinguks!

2005-05-09T14:16:00.000+03:00

[09.05.2005 Toompea lossi ees toimunud rahvakogunemisel jagatud leheke]

18. mai - Eesti üks uusi leina- ja rahvusliku diplomaatia häbiposti päevi on lähenemas. Jääb üle loota, et häbipost-monument (pöörleva tuulelipu vormis) tähtsamate asjaosaliste-"riigimeeste" nimedega Setomaale ka püstitatakse. 22. aprillil kordas Eesti välisminister Urmas Paet Tallinnas oma EL-i ülemusele Javier Solanale meile juba aastaid tuttavat mantrat: Eesti on valmis uuele piirilepingule vastuvaidlematult alla kirjutama kas või täna. (EPL, 23.04.2005)

Erinevalt kuulsatest välisministritest Kissingerist ja Albrightist, kes poliitilisel malelaual võitlesid ja tegid eesmärkide saavutamiseks sadu käike, käitub Eesti välisminister justkui sarnaselt Olge Lahkeks kutsutud kohalikule kaunitarile Fellini filmist Amarcord - kui väikelinna saabus kõrge võimukandja, saatsid linnaisad külalise meeleheaks tema magamistuppa nende arvates linna veetlevaima naisterahva. Daami omapäraks oli see, et sisenedes kõrge külalise tuppa, riietas ta end kohe lahti ja lausus ainult ühe fraasi: "olge lahked". Olge Lahke kombel Eesti välispoliitika ajamine ei tule siiski kasuks kellelegi, ka mitte suurele idanaabrile.

Uut piirilepingut Venemaaga ei tohiks sõlmida mingil juhul ilma riikidevahelise koostöölepinguta. Selles kohustuks Eesti abistama Venemaad tema lõimumisel NATO ja EL-i struktuuridega ning mis sisaldaks meetmeid ja koostööplaane setode ja teiste ohustatud põlisrahvaste (sh eestlaste ja venelaste) säilitamiseks nende põlisasualadel. Samuti rasketel aegadel hüljatud piirkondade taasasustamiseks nende kunagiste põliselanikega. Sest Venemaa demograafiline allakäik ja majanduslik nõrkus võivad lõpuks viia selleni, et kunagisest ENSV idapiirist võib saada hoopiski EV idapiir Hiinaga. Üksnes idanaabri võimalikult kiire lõimumine NATO ja EL-iga suudaks ehk niisugust arengusuunda veel muuta. Ja see on koht, kus Eesti saab Venemaad aidata. 26. jaanuari setode meeleavalduse ühelt loosungilt võis lugeda: Kauaks jääb kestma Eesti lambapäine välispoliitika Vene jäärapäise vastu?

Uus piirileping ilma vajaliku riikidevahelise koostöölepinguta näitaks ainult mõlema riigi poliitikute hoolimatut suhtumist nii oma rahva tulevikku kui ka euroopalikesse väärtustesse. Eesti lambapäise välispoliitika jätkumine Vene jäärapäise vastu võib lõppeda traagiliselt mitte ainult ühele väikesele rahvakillule. See puudutab ka arvult suuremaid rahvaid, ka venelasi.

Suigatus peale lõunat ["Tervendaja" mai 2005]

2005-05-03T23:55:00.000+03:00

[ajakiri "Tervendaja" mai 2005]

Suigatus peale lõunat

On üldtuntud tõde, et Vahemeremaades on inimesed palju harvem hädas südame-veresoonkonnahaigustega, kui meie. Kuni viimase ajani arvati, et see on tingitud eelkõige toitumisharjumustest: süüakse palju merekala ja oliive, toitu valmistades tarvitatakse oliiviõli ning juuakse punast viinamarjaveini. Selline menüü sisaldab hulganisti südamele kasulikke aineid. Kuid hiljaaegu tõid kreeka teadlased esile veel ühe sealtkandi rahva südamesäästliku elulaadi plussi.

Nad jõudsid järeldusele, et südant ei hoia korras mitte ainult nn vahemeredieet, vaid ka pärastlõunane uni. Vahemeremaades on teatavasti au sees siesta, so pärastlõunane puhkus, sest just sel ajal sunnib suvine päevakuumus kogu sealse asjaajamise seiskuma. Elavnetakse alles siis, kui kuumus on järele andnud.

Kuid pärastlõunase une kasutegur ei piirdu üksnes südame säästmisega. Selline puhkusemoment päästab inimesed esimese päevapoole väsimusest, võtab maha närvipinge, suurendab töövõimet ja parandab keskendumist. Seda tõestas USA teadlaste eksperiment.

Ühe firma teenistujad jagati kolme gruppi ning kõigile anti täita neli tähelepanu puudutavat testi. Esimene ja teine test sooritati esimesel päevapoolel ning kolmas ja neljas õhtupoolikul. Esimese grupi katsealustel soovitasid teadlased pärast lõunat tunnikese suigatada, teisel grupil anti selleks aega pool tundi ning kolmas grupp pidi olema ärkvel.

Esimesse gruppi kuuluvad inimesed said ülesandega hästi hakkama, teise grupi omad halvemini ning kõige kehvemini läks kolmanda grupi liikmetel. Tulemusi analüüsinud teadlased jõudsid ühesele järeldusele: pärast lõunat tehtud tunnipikkune uinak aitab säilitada töö- ja keskendumisvõimet ning aktiivsust.

Mitte asjata ei ole mitmed USA firmad sisustanud ametiruumide kõrvale magamistube, kus töötajad saavad pärast lõunat mõni aeg tukastada.

Elus vesi ["Kolmas Silm Extra" 1-05]

2005-04-18T23:22:00.000+03:00

[ajakiri "Kolmas Silm Extra" 1-05 lk. 20-21]

"Elus" vesi

Madaldatud deuteeriumisisaldusega (deuteerium - geenide lagunemist esilekutsuv vesiniku raske isotoop) vesi on võimeline suurendama inimese eluiga peaaegu 2 korda. Professor Berdõšev kutsub sellist vett reliktseks või "kergeks". Niisuguse vee omadusi uuriti mitme aasta vältel Kiievi ülikooli molekulaargeneetika kateedris.

Üks ettevõetud eksperiment võimaldas hinnata, kuidas mõjutab reliktne vesi spermatosoidide liikuvust. Uuringuteks kasutati viite erinevat vesilahust, igaühes oli erinev hulk deuteeriumi. Selgus, et mida madalam selle aine tase on, seda kõrgem on spermatosoidide aktiivsus. Aga võime "viljastada ja paljuneda" on üks nooruse peamisi tunnuseid.

Nn reliktset vett saab ka kodustes tingimustes valmistada. Kraanivesi tuleb puhastada tavalise filtri abil ja asetada siis pudeliga jääkappi jäätuma. Kui pudelisse tekivad kanamunasuurused jäätükid, ongi "elus" vesi valmis: jäätükid, milles sisaldub suurim kogus raskeid molekule, tuleb ära visata, allesjäänud vesi on tarvitamiseks sobiv. Kui sellist vett regulaarselt pool aastat kasutada, paranevad üldine seisund, uni, mälu ja töövõime. Professor Berdõševi patsient, endine Põhja-Korea liider Kim Il Sung vabanes peale noorendamiskuuri, mis sisaldas ka reliktse vee joomist, hallidest juustest, kortsudest ja sai 78-aastaselt isaks.

Fluoriid [David Icke "Matrixi lapsed"]

2005-04-18T08:29:00.000+03:00

[David Icke "Matrixi lapsed"; Tallinn 2003 Matrix Kirjastus; lk. 360-363]

Fluoriid. Laske käia, muudkui pruukige

Fluoriid on veel üks oluline intellekti pärssimise vahend, mida lisatakse joogivette ja hambapastasse. Naatriumfluoriid kuulub roti- ja tarakanimürgi, valuvaigistite, hüpnootilise ja psüühilise toimega preparaatide ning sõjaotstarbelise närvimürgi koostisse. Seda sisaldab olulisel määral Prozac, kuid sama ühendit leidub rohkesti ka Jaapani metroo ründamisel kasutatud sariini-nimelises närvigaasis. Sõltumatud teaduslikud uuringud tunnistavad, et fluoriid põhjustab mitmesuguseid vaimseid häireid ja muudab inimesed rumalaks, kuulekaks ja sõltuvaks. Seda lisaks eluea lühenemisele ja luustruktuuri kahjustamisele. Illuminaatide kurikuulsa farmaatsiagigandi I. G. Farben algatusel kasutati fluoriidisisaldusega joogivett kõigepealt Saksamaal asuvates natside koonduslaagrites. Just nimetatud kompanii juhtis Auschwitzi-suguseid laagreid ning see eksisteerib oma koostisosadena (näiteks Bayer) praegugi. Kas keegi arvab, et natsid hoolitsesid nõnda vangide hammaste eest? Joogivette segatud naatriumfluoriid pidi kinnipeetavaid steriliseerima ning nad vaguraks ja alistuvaks muutma. Keemik Charles Perkins kirjutas 2. oktoobril 1954 Lee toidu-uuringute sihtasutusele (Wisconsis, Milwaukee) nõnda:

"... 1930. aastatel otsustasid Hitler ja Saksa natsid, et maailma tuleb valitseda ja allutada natsliku pangermanismi filosoofia alusel. Saksa keemikud töötasid välja väga leidliku ja kaugeleulatuva massikontrolli plaani, mille Saksa kindralstaap heaks kiitis ja kasutusele võttis. Selle plaani alusel tuli mis tahes piirkonna rahvaarvu piirata joogivette segatud preparaatide abil. Nõnda sai ulatuslike alade asurkonda juhtida ja vajadusel vähendada, lisades vette naiste steriilsust põhjustavaid kemikaale ja nii edasi. Mainitud massikontrolli skeemis oli oluline osa naatriumfluoriidil."

Charles Perkinsi kinnitusel pärsivad pidevalt antavad tagasihoidlikud fluoriidiannused aja jooksul inimeste vastupanuvõimet teda alistavatele jõududele, sest teatud ajuosa mürgitatakse ja uimastatakse aeglaselt, muutes te nõnda kuulekaks nende tahtele, kes soovivad teda valitseda. Ta nimetas seda "lihtsalt kasutatavaks lobotoomiaks" ja väitis, et fluoriühendite vette segamisega ei hoolitseta üldse laste hammaste eest. Kui see oleks tegelik põhjus, siis saaks kõike korraldada palju kergemini, odavamalt ja tõhusamalt, rõhutas ta. Fluoriühendeid lisatakse joogivette ainult allutatavate masside vastupanutahte mahasurumiseks, kes nõnda manipuleerimise ja vabadusekaotusega kergemini lepivad. Perkins ütles, et ajal, kui Hitleri natsid otsustasid Poolasse tungida, vahetasid Saksa kindralstaap ja Nõukogude kindralstaap vastastikku teaduslikke ja sõjalisi ideid, plaane ning teadlasi. Massikontrollimine joogivette segatavate kemikaalide abil hakkas vene kommunistidele meeldima, sest see sobis ideaalselt nende kommunistliku maailma plaaniga.

"Mulle avas kogu selle skeemi I. G. Farbeni keemiatööstushiius ametnikuna töötanud saksa keemik, kes oli ühteaegu tollases natside liikumises tähtsal kohal. Räägin seda tõsiselt ja siiralt nagu teadlane, kes on juba ligi kakskümmend aastat uurinud fluori keemilist, biokeemilist, füsioloogilist ja pataloogilist toimet: igaüks, kes joob tehislikult fluoriga rikastatud vett aasta või rohkem, ei ole vaimselt ega füüsiliselt enam kunagi seesama inimene"

Just sel põhjusel laiendavad illuminaadid fluoriidi kasutamist üha ning mis olekski rahva mõistuse allasurumiseks parem viis kui joogivee mürgitamine? Kõike fluoriidiveega valmistatut - ka õlut ja karastusjooke - juues mürgitame ennast aeglaselt, kuid lakkamatult. Fluoriid on alumiiniumitööstuse kõrvalsaadus ning selle joogivette lisamise salakaval idee pärineb Ühendriikidst Melloni perekonnalt, kes juhib alumiiniumikartelli ALCOA. Mellonid põlvnevad mõjukast vereliinist, nad on Briti kuningliku perekonna lähisõbrad ning dikteerivad illuminaatide võrgu kaudu USA poliitikat. Tööstusest pärir fluoriühendid saastavad jõgesid ja ojasid, mürgitavad maad, kalu ja loomi. Alumiiniumitööstusel tuli neist vabanemiseks varem kulutada suuri summasid, kuid Melloni perekond kujundas olukorra, kus mürgisest heitsaadusest kujunes määratu suure sissetuleku allikas ning inimeste alistamise vahend. 1944. aastal oli Oscar Erwingu palk ALCOA-s 750 000 dollarit. Püüdkem ette kujutada, kui suur võiks see olla tänapäeval! Mõni kuu pärast ametist lahkumist sai temast USA valitsuse föderaalse julgeolekuagentuuri juht, kes alustas naatriumfluoriidi joogivette lisamise kampaaniat. Nüüd müüvad Mellonid seda kemikaali joogivette ja hambapastasse lisamiseks, teenides kahesajakordset kasumit. Fluoriidi lisatakse vette umbes üks osa miljoni kohta, kuid me joome ainult tühise osa veest. Ülejäänu läheb kanalisatsiooni, mis juhib keemiatööstuse saasta tasuta minema. Ja meie maksame selle eest. Ent nagu alati pole peapõhjus raha. Hoopis alistamine. Varem illuminaatide alluvuses töötanud mõistuse kontrollija avaldas mulle, kui sügavalt on Mellonid illuminaatide ja satanistidega seotud. Too naine mainis, et tema teada on Pennsylvanias Pittsburgh's tegutsev Mellon National Bank illuminaatide rahapesuettevõte. Kas usute, et säärane perekond lisab kemikaale joogivette ja hambapastasse lihtsalt hoolitsusest teie hammaste eest? Fluoriidid mõjuvad igatahes teisiti.

Ma elan Inglismaal Wighti saarel, kus parlamendiliige Peter Brand nõuab fluoriühendite segamist joogivette, sest see olevat laste hammastele hea. See mees on elukutselt arst ning liberaaldemokraatide partei terviseküsimuste eestkõneleja. Tegelikult ei tee ta küünarnuki ja tagumiku vahet ning kinnitab oma tegudega taas, et arste püütakse pimeduses hoida. Ent nad on doktorid ja paljud inimesed usuvad nende sügavaid teadmisi. Just dr Hardy Limback, BSc, biokeemiadoktor, Toronto ülikooli preventatiivstomatoloogia osakonna juhataja ja Kanada stomatoloogiauuringute assotsiatsiooni president, oli kunagi see mees, kes kõige agaramalt fluoriühendite joogivette lisamist soovitas. Ent siis teatas ta äkki, et olevat ümber mõtelnud. Ta ütles: "Alla kolmeaastased lapsed ei tohiks kunagi kasutada fluoreeritud hambapastat või juua fluorilisanditega vett. Ja lasteravimite valmistamiseks pole kunagi lubatud kasutada Toronto kraanivett. Mitte kunagi." Toronto ülikooli korraldatud uuringul selgus, et fluoriühenditega vett joonud linlaste puusaluud sisaldavad kaks korda rohkem fluori kui inimestel, kelle elupaigas vette fluori ei lisata, ning avastati, et fluor muudab inimeste luude põhistruktuuri. Luid nõrgestavat skeletifluoroosi põhjustab fluoriühendite kogunemine luudesse, mis muutuvad nõrgaks ja hapraks. Selle terviserikke esimene tunnus on laigulised ja rabedad hambad ning dr Limbacki kinnitusel kulutatakse Kanadas rohkem raha hambafluoroosi kui kaariese ravimiseks. Ent see pole veel kõik. Vähemalt aitab selle mürgi vette ja hambapastasse segamine hambaid säilitada ja kaariest vältida, eks ju? Ee... ei.

Limback rõhutas, et Toronto joogivette on lisatud fluoriühendeid juba kolmkümmend kuus aastat, kuid Vancouveris pole seda kunagi tehtud. Pange tähele: Vancouveri elanikel on vähem hambaauke kui torontolastel! Limback ütles, et kaariest on vähe kogu tööstusmaailmas, sealhulgas Euroopas, mis on seni üheksakümne kaheksa protsendi ulatuses fluorivaba. Tema arvates on see saavutatud tänu kõrgemale elatustasemele, vähem rafineeritud suhkru tarvitamisele, hammaste korrapärasele hooldamisele, hambaniidi kasutamisele ja sagedasele harjamisele. Kanadas oli lapse kohta keskmiselt vähem kui kaks hambaauku. Ta kinnitas, et jätkuvalt fluoriide soovitavad isikud lähtuvad viiekümne aasta tagustest andmetest, mis on parimal juhul küsitavad. "Stomatoloogidel pole mingit toksikoloogiaalast väljaõpet", lausus ta. "Teie usutavasti hästi informeeritud hambaarst lähtub lihtsalt ametliku tervishoiusüsteemi ja stomatoloogide assotsiatsiooni pool sajandit kestnud desinformatsioonist. Mina samuti. Õnnetuseks me kõik eksisime." Vähe sellest, et me joome koos veega mürgist naatriumfluoriidi, meid mõjutab muugi alumiiniumitööstuse saast. Limback ütles:

"Ent lõpliku löögi andis igatahes mõistmine, et me oleme paisanud mürgist fluoriidi veemahutitesse juba pool sajandit. Suurem osa sellest pärineb Floridast Tampa Bay korstnate märgpuhastitest. Need lisaained on mineraalväetis superfosfaadi toksilised kõrvalsaadused.

See traagiline tõik tähendab, et me paiskame mürgiseid fluoriide oma joogivette ning ühteaegu allutame oma süütud ja pahaaimamatud kaaskodanikud surmavate elementide plii, arseeni ja raadiumi toimele, kusjuures kõik need elemendid tekitavad vähktõve. Toksiinide kumulatiivse toime tõttu põhjustatakse inimeste tervisele katastroofilist kahju."

Alzheimeri tõbe on seostatud alumiiniumi ja aspartaamiga. Toronto ülikooli stomatoloogiateaduskonna üliõpilastele esinenud dr Limback tunnistas, et ta oli oma kolleege ja üliõpilasi tahtmatult eksitanud. Viimased viisteist aastat polnud ta vaevunud uurima kõigile kättesaadavat toksikoloogiaalast informatsiooni. "Meie laste mürgitamine oli küll kõige viimane, mida oleksin soovinud," ütles ta. "Tõde on kibe pill, kuid neelake see samuti, nagu mina tegin." Ehkki fluoriühendite kasutamise tuntuim toetaja on nüüd nende pruukimise hukka mõistnud, kinnitavad illuminaatide mõju all olevad Kanada ja Ameerika stomatoloogiaassotsiatsioonid ning riiklikud tervishoiuagentuurid koos mõttekaaslastega Suurbritanniast ja muudest riikidest endist viisi, et fluoriühendid on inimese tervisele kasulikud. See on veel üks näide, et valet usutakse seda meelsamini, mida suurem see on. Tervishoiukorralduses ja "teaduslikes uurimustes" juhtkohal olevad illuminaatide ninamehed ütlevad arstidele ja stomatoloogidele, mis on "tõde" ning mida tuleks uskuda. Nood omakorda teatavad patsientidele ja ajakirjandusele, kes jäävad ametlikku arvamust kergesti uskuma ning kordavad seda nagu papagoid. Kuna igaüks ei uuri kõike ise, siis peavad stomatoloogid, arstid, ajakirjanikud ning avalikkus vääramatuks tõeks, nagu mõjuksid joogivette ja hambapastasse segatud fluoriühendid hammastele ainult soodsalt ega kahjustaks neid. Sama stsenaarium kordub iga subjektiga iga päev ning tulemusena elab inimkond omaenda väikesel muinasjutumaal. Nõnda kujundatud illusioon on nii tugevasti inimpsüühikas juurdunud, et tõe avalikuks tulekul inimesed lihtsalt naeravad sellele näkku. Vaja läheb ulatuslikke võimude vastu suunatud kohtuprotsesse, mille peavad algatama need, kelle tervist fluoriidid, Prozac või aspartaam on juba kahjustanud. Kanadas on kohtust abi otsitud, kui hambaplommides kasutati mürgist ja vaimseid võimeid pärssivat elavhõbedat. Ning taas kõlab sama sõnaühend, mida on muudest ravimitest, toidulisanditest ning meie toidus sisalduvatest kemikaalidest rääkides alatasa korratud: vaimsete võimete pärssimine. Kuna fluoriühenditest on juba palju tõtt teada, siis avastati "uute uuringutega" täiesti õigel hetkel äkki, et need aitavad rabedaid luid kaitsta ja luumurruohtu vältida. Sel ettekäändel hakati peale pressima, et joogivette lisataks veelgi rohkem fluoriide. Need ei kaitse hambaid. See on ainult ettekääne. Fluoriühendid joogivees muserdavad inimeste intellekti, et nad ei mõtleks, küsiks ega mässaks.

Aspartaam [David Icke "Matrixi lapsed"]

2005-04-17T15:39:00.000+03:00

[David Icke "Matrixi lapsed"; Tallinn 2003 Matrix Kirjastus; lk. 355-357]

/.../ Toon mõned näited sellest inimese aju ja immuunsüsteemi valdamise pärast peetavast sõjast, kuid tegelikult on see loetelu tõepoolest lõputu.

Aspartaam

Üks sääraseid relvi on illuminaatide loodud aspartaam, mis mõjutab intellekti. Praegu kasutatakse seda tuhandetes toitudes ja peaaegu igas karastusjoogis. Ja kes neid kõige rohkem tarvitavad? Lapsed. Illuminaadid soovivad lapsed võimalikult vara endale allutada, muutes nad tuimadeks ja kõhklematult sõnakuulelikeks kloonideks. Aspartaam on suhkru aseaine ning seda müüakse kui magustit, millel puuduvad suhkru kahjulikud toimed - ehkki illuminaadid kontrollivad sellegi tootmist. Aspartaami turustatakse kaubamärkide NutraSweet, Equal ja Spoonful all. Suhkrust kakssada korda magusam aspartaam võeti kasutusele 1981. aastal ning 75 protsenti kõikidest USA toiduainete ja ravimiadministratsiooni (FDA) allergiakontrolli süsteemidele esitatud kaebustest on seotud just selle preparaadiga. Kurdetakse peavalu, pöörituse, tähelepanuhäirete, mälukaotuse, kõnetakistuste ja nägemise halvenemise üle. Neid sümptomeid nimetatakse aspartaamihaiguseks samamoodi, nagu lõhnakinnisti naatriummonoglutanaadi tekitatud terviserikkeid tuntakse glutamaadisündroomina. Washingtoni ülikooli St. Louis' meditsiinikolledži meditsiinidoktor John W. Olney usub, et aspartaam on seotud ajukasvajate tekkega. Ajakirjas Journal of Neuropathology and Experimental Neurology avaldatud artiklis kinnitab ta, et aspartaami saanud katserottidel esineb sageli ajukasvajaid. Dr Olney lisas, et uurimuste alusel on aspartaamil mutageenne (vähkitekitav) toime ning et halvaloomuliste ajukasvajate arv kerkis järsult pärast aspartaami massileviku algust. Isegi Ühendriikide merevägi ja lennuvägi avaldasid ajakirjas Navy Physiology and Flying Safety hoiatuse:

"... mitu uurijat on kindlaks teinud, et aspartaam suurendab krambiohtu või alandab nende teket tingivate tegurite mõjuläve. See tähendab, et dieet-karastusjooke tarvitaval piloodil tekib vilkuvas valguses kergemini pööritus või valgussähvatustest põhjustatud epilepsiahoog. Ühteaegu tähendab öeldu, et kõiki piloote ähvardab äkiline mälukaotus, peapööritus instrumentide järgi lennates ning nägemise järkjärguline halvenemine."

Ning aspartaam ei piirdu enam karastusjookidega. See muudab ajukeemiat ning alandab krambihoogude tekkeläve, põhjustades tujukust ja närvisüsteemi muid häireid. Ühteaegu tekitab see harjumust. Seepärast on inimestel sageli raske loobuda aspartaami sisaldavate karastusjookide tarbimisest. Paljud patsiendid on vabanenud hulgikoldeskleroosi, kroonilise väsimuse, reumaatilise liigesepõletiku, depressiooni ja muudegi haiguste sümptoomidest pärast aspartaamist loobumist. Kümme protsenti sellest legaalsest mürgist laguneb pärast sissevõtmist metanooliks, närvisüsteemi kahjustavaks toksiiniks, mida tuntakse ka metüülalkoholi või puupiiritusena. Eriti kahjustab see nägemisnärvi. Keeluajal salaja aetud "metsakohin" sisaldas seda suurel määral ja sageli jäädi sellest pimedaks. Metanool imbub kiiresti verre, muutudes seal neurotoksiiniks, vähktõve tekitavaks formaldehüüdiks ja sipelghappeks. Vahva karastusjook, eks ju?

Ameerika toiduainete ja ravimiadministratsioon (FDA), nagu samasugused organisatsioonid teisteski riikides, on illuminaatide varikate, mille abil takistatakse inimkonnale kasulike toiduainete tootmist ning surutakse põhjalikumalt kontrollimata läbi neid, mis nende tegevuskavaga sobivad. Just nõnda juhtus ka aspartaamiga. Kõigepealt kiitis FDA selle naeruväärsete andmete alusel heaks, kuid pidi loa tagasi võtma uurimuste tõttu, mis näitasid, et see ühend põhjustas loomadel krampe ja ajukasvajaid. Ent 1981. aastal taastas FDA avaliku arvamuse uurimise nõukogu üksmeelsest vastutseisust hoolimata loa, kuigi see organisatsioon oli teadusliku uurimuse andmed uuesti läbi vaadanud ja soovitanud aspartaamist hoiduda. Kirde-Ohio ülikooli meditsiinikolledži psühhiaatriaprofessor dr Raplh G. Walton kontrollis kõik aspartaamiuuringud üle ja leidis 166 inimese tervist mõjutavat olulist tõika. Kõik aspartaamitööstuse finantseeritud 74 uuringut kinnitasid preparaadi ohutust, kuid 92 protsenti sõltumatult korraldatud kontrollimistest tuvastasid ohumärke. Kumba neist teie usute?

Põhjus, miks see mürk kõikide tõendite kiuste heaks kiideti, on lihtsalt korruptsioon. Toiduainete ja ravimiadministratsiooni vastutav ametnik, selle juht, veel kuus töötajat ja kaks advokaati kavatsesid NutraSweeti võltskatsete eest kohtusse kaevata, lahkusid organisatsioonist ning hakkasid tööle... NutraSweeti, teisiti öeldes aspartaami heaks. Üks FDA-s töötav tõeline teadlane kirjutas USA senaatorile: "See on otsekui Abbotti ja Costello esinemisest võetud ja kõlab suisa nõnda: "Kiitke meie mürk heaks ja kui te pole enam bürokraat, siis teeme teist plutokraadi! Kui see on müügiloa saanud, maksame kinni Ameerika dieteetikud, Ameerika diabeetikute ühingu, Ameerika meditsiiniassotsiatsiooni ja kõik, keda me müügi edendamiseks vajame." Coca-Cola teadis aspartaami ohte, sest rahvusliku karastuskookide assotsiatsiooni liikmena vaidles see FDA loale vastu. Vastuargumendid avaldati 5. juuli 1985 väljaandes Congressional Record. Artiklis öeldi, et aspartaam on loomupäraselt ebapüsiv ning laguneb juba purgis formaldehüüdiks, metüülpiirituseks, sipelghappeks, diketopiperasiiniks ja muudeks toksiinideks. Milleks siis on nüüd aspartaam lisatud dieetkokale, mille läbimüük pärast mainitud ühendi lisamist järsult tõusis, sest see tekitab sõltuvust? Ja dieetkoka puhul ei saa üldse dieedist rääkida. Seda joovad inimesed (nagu kõik aspartaamisaaduste tarvitajad) muutuvad hoopis paksemaks, sest see pärsib organismis seratoniini teket ja tekitab seega karbohüdraatide isu.

Fluor [Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus"]

2005-04-16T11:34:00.000+03:00

[Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus" 2003 lk. 469-471]

Batelle'i Uurimisinstituut (Batelle Research Institute, Columbus, Ohio) tõestas aastal 1989, et fluor tekitab jõudsalt vähki. Uuringud tellis USA National Cancer Institute, aga tulemused vaikiti maha. Pole olemas uurimust, mis suudaks tõestada, et fluor hoiab kaariest ära. Et fluor kaitseb kaariese eest, on niisiis suur müüt. Ühteaegu on see suur õnnetus. Naatriumfluoriid halvendab hammaste seisundit 50% võrra, suurendab mongoliidsete laste hulka 12% võrra ja Alzheimeri tõbe viduvate inimeste arvu.
Samas võib Rootsi ajakirjanduses lugeda valepropaganda väiteid: "Igapäevane fluoriga loputamine päästab halbadest hammastest." ("Mitt i Botkyrka Salem", 14. september 1999.)
Juba enne Teist maailmasõda avastasid saksa teadlased, et kui manustada inimestele närvimürki naatriumfuoriidi, muutuvad nad loiuks ja nende vastupanu murdub. Naatriumfluoriid halvendab nimelt aju kontakti ajukoorega. Aastal 1939 valmistasid Berliini teadlased närvigaasi sariin, mis sisaldab fluori.
Aastal 1940 hakkasid nõukogude võimurid lisama koonduslaagrite joogiveele fluori, et poliitvangides psüühilist segadust tekitada.
Aastal 1942 oli Saksamaa maailma suurim alumiiniumi tootja. Alumiiniumi tootmisjäägina tekib naatriumfluoriid, mida hakati andma koonduslaagrite vangidele.
Alumiiniumitootjail jääb tohutult naatriumfluoriidi üle. Alumiiniumiettevõtte ALCOA rajas Andrew W. Mellon (1855.1937). Ta oli Mellon National Bank'i juht, enne seda (1921-32) USA rahandusminister. Andrew W. Mellon sai vabamüürlaseks Pittsburghis (Pennsylvania) aastal 1928.
Aastal 1947 sai ALCOA advokaat Oscar Ewingist USA Federal Security Agency direktor ja ta kasutas oma mõjujõudu, et joogivette fluori sokutada.
IG Farben, kes nende uuringutega algust tegi, eksisteerib tänapäeval teiste nimede all. Selle tütarettevõte Crest toodab hambapastat. Praegu sisaldub see mürk enamikus hambapastades. Üldsusel pole aimugi, et hambaid saab kaitsta kaltsiumfluoriidiga, mis ei ole mürk. Võimurid ei ole huvitatud selle teabe levitamisest.
Professor Olof Lindahl kirjutas oma viimases raamatus "Terviseretsept" ("Recept på hälsa". Stockholm, 1990, lk. 104-112) fluoripettusest. Peatükk "Fluorimürgitus": "Usk fluori õnnestavatesse omadustesse on minu arvates tänapäeva suurimaid meditsiinilisi eksitusi. Tegelikult on fluor soovitatud annustes (1 ppm) pika aja jooksul äärmiselt ohtlik. 1 ppm (miljondik) tähendab, et vee ja fluori vahekord on 1:1 000 000 ehk 1 mg fluori liitri kohta.
Ühes USA raportis, mis enam pole salastatud, öeldakse olevat täielikult tõestatud, et fluor tekitab luuvähki. Sellest peaks piisama, et fluor keelustataks, näiteks hambapastas. Paraku usub enamik hambaarste, nagu üldsuski, ohtliku (fluori)propagandat.
Fluor on tugevatoimeline ensüümimürk. Ensüümid on keha masinaõli, mis teevad võimalikuks keemilised reaktsioonid. Ilma ensüümideta ainevahetus seiskub, eluprotsess aeglustub ja me sureme. Halvad ja vigastatud ensüümid takistavad normaalseid funktsioone."
Olof Lindahl toonitas, et inimkehas on ühtekokku mitu tuhat ensüümi ja igaüks juhib teatud keemilist reaktsiooni. 1 ppm fluori, soovitatud annus joogivees, vähendab ensüümide toimet 50% võrra või veelgi rohkem. Fluor kutsub esile DNA valetoime ning sidekudede degenereerumise ja nõrgestumise. Loomkatsed on näidanud, et spermatosoididel tekivad kromosoomikahjustused.
Olof Lindahl sedastas: "Ka inimesel on avastatud seos kaasasündinud Downi sündroomiga (mongolism)... Tavalised rakud võivad kergemini muutuda... vähirakkudeks. Juba kogus 0,5 ppm on selgelt kahjulik...
Fluoripropaganda XX sajandi keskel on näide sellest, kuidas meditsiiniline eliit laseb end petta pseoduteaduslikust propagandast ja vääradest tähelepanekutest."
Võimurid ei taha aga veel möönda, et fluor on ohtlik ensüümimürk, mis kahjustab pärilikkuskoodi, üksikuid rakke ja kogu ainevahetust. Ilustatud ametlik statistika näitab siiski selgelt, et lasteallergia suureneb jõudsalt. "Dagens Nyheter" meldis sellest 28. juunil 1994.
Pisiannustes on fluor kahjutu! Selle müüdi mõtlesid välja teadlased, kes olid seotud aatomipommiprogrammiga. Tõendeid fluori kahjulikkuse kohta tsenseeris Ameerika Aatomienergiakomisjon, viidates riigi julgeolekule. Massimeedium on täielikult eiranud dokumente fluori kahjulikkuse kohta. Fluori leidub paraku ka putukatõrjevahendites, nii et see satub juur- ja puuviljade kaudu inimkehasse. Mõistagi leidub seda ravimeis.
Fluori mõjul kahaneb eri nähtustes seose nägemise võime ja intelligentsitase, kahjustuvad ajurakud, soodustub radioaktiivsete ainete ladestumine kehas ja luuvähi tekkimine.
USA Rahvusliku Fluodeerimisnõustamise Komisjoni vabamüürlasest esimees Dr Joel Boriskin soovitas 1988. aastal kuulmishäiretega vanureil tarvitada 1500 mg fluori päevas. Ent ta "unustas" mainida, et see on surmav annus.

Aspartaam [Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus"]

2005-04-16T11:17:00.000+03:00

[Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus" 2003 lk. 466-467]

Üldsus teab juba, et suhkur põhjustab kaariest, südamehäireid ja suhkruhaigust. Suhkur viib kehast mineraalid välja. Tervislikud magusained on mesi, toorsuhkur või datlid. On aga mõttetu asendada suhkur rafineeritud ja mürgiste kemikaalidega, nagu aspartaam, mis laguneb metanooliks (võib põhjustada pimedaksjäämist), formaldehüüdiks (närvimürk) ja sipelghappeks (tugevat kipitust tekitav vedelik sipelga mürgielundis).
Aspartaami avastas C. D. Searle Company keemik James Schlatter juhuslikult aastal 1965, kui üritas leida arstimit mädapaisete vastu. Aspartaamiga (E 951), mis on ohtlikumaid aineid, magustatakse toiduaineid. Keemiaraamatuis nimetatakse seda mürgiks. See tekitab rahutust, masendust, silmavalu ja -kuivust, nägemishäireid, sügelust, iiveldust, mäluhäireid, krambihooge, peaajukasvajat, epilepsiat, Parkinsoni, Alzheimeri tõbe ja teisi hädasid.
Aspartaami tootev Monsato, mida kontrollib kõrgvabamüürlane ja bilderberglane Robert Shapiro, viis oma rahvusvahelise osakonna St. Louisist (Missouri) Brüsselisse. Kõik katsed aspartaami keelustada on nurjunud. Vabamüürlaste laastavale rahvusvahelisele võrgustikule vastuhakkamine tundub olevat raske.
Lundi meditsiinilise ja füsioloogilise keemia professor Charlotte Erlandsson-Albertsson teatas "Dagens Nyheteri" debatileheküljel 19. mail 2000, et magusaine aspartaam on tervisele ohtlik. Ta toonitas, et see aine tuleks lisandite hulgast kõrvaldada või minimaalseks tõrjuda. Tema soovitus jäi hüüdjaks hääleks kõrbes.
Tronfheimi Tehnika ja Loodusteaduste Ülikooli (Norra) uuringutest selgub, et aspartaam tapab ajurakke, mõjutades eriti ajupiirkondi, millest sõltub õpivõime.
USAs kasutab üle poole rahvastikust suures koguses aspartaami. Seda leidub 3000 toiduaines, peamiselt maiustustes ja karastusjookides (kalorivaene kokakoola). Lühikeseks ajaks õnnestus see keelustada. Jõud, kes tahtis ohtliku aine turule jätta, osutus aga vägevamaks. Aspartaam on jälle lubatud.
Seevastu keelustasid võimurid steiva, jaapani ürdi, mida on aastaid kasutatud loodusliku magusainena. Tal pole kõrvalmõjusid. Keelu põhjus on lihtne: stevia võib aspartaami välja tõrjuda.
Aspartaami on ka ühes magneesiumipreparaadis (magneesiumhüdroksiidis), mida ilma retseptita saab apteegist osta. Aspartaamivabu magneesiumipreparaate seevastu saab ainult retseptiga. Aspartaami levitatakse ka Nutrasweeti, Candereli ja Equali nime all.