9. okt 2005

Toidust [Ramatšaraka "Hatha-jooga"]

[Ramatšaraka "Hatha-jooga"; Tallinn 2002 Maya; lk. 27-29]

TOIDUST

Jätame toiduvaliku küsimuse siin lahtiseks ja laseme lugejal endal otsustada, mis talle kõige parem on. Joogi eelistab teatud kindlat liiki toitu kui kõige toitvamat, aga on mõttetu üritada muuta inimeste kogu elu või isegi paljude põlvkondade vältel omandatud harjumusi, seepärast jäägu igaühele võimalus valida toitu oma soovi järgi. Joogi eelistab taimtoitu. Tõsised jooga põhimõtete järgijad toituvad juurviljast, pähklitest, taimeõlist ja hapendamata leivast, mis on tehtud täisterajahust. Aga kui neil tuleb minna matkama või viibida inimeste hulgas, kes toituvad teisiti, muudavad nad oma harjumusi, sest nad ei taha muutuda oma kostitajatele koormavaks, teades ka, et toitu korralikult närides saavad nad suurima võimaliku hulga toitaineid kätte igast toidust isegi olenemata sellest, mida nad söövad. Jooga põhimõtteid jälgides võib tõesti ohutult süüa ka kõige raskemini seeditavaid toite, mis on lääne kultuuris inimeste menüüs.
Siin ei taheta hakata lugejatele mingeid kindlaid reegleid kehtestama. Toidu ja toitumisviisi muutumine peab toimuma pikkamööda.
Selle juures ei tohi olla mingit sundimist. Inimesel, kes on eluaeg liha söönud, on raske otsekohe taimtoidule üle minna. Samuti on raske hakata sööma toortoitu, kui olete siiamaani harjunud kõike sööma ainult keedetult või praetult. Soovitav on, et iga inimene usaldaks toitu valides oma instinkti ja maitset ning samal ajal muudaks oma toidu võimalikult mitmekesiseks. Las igaüks sööb rahulikult seda, mis talle rohkem meeldib, unustamata seejuures, et toitu tuleb alati võimalikult hästi ja aeglaselt mäluda.
Palju on räägitud ka sellest, mida tuleks inimestel vältida, aga see on samuti vaid üldine nõuanne. Lihatoitude osas usub joogi, et inimkond aegamööda loobub nendest, kuid jääme siiski seisukohale, et iga inimene peab lihasöömise soovist lihtsalt ise üle kasvama, mitte suruma endas alla instinkti, sest kui ta loobub lihasöömisest ja samal ajal teda tõmbab selle poole, on see ju lõpuks sama, kui ta sööks liha. Kunagi areneb inimene vaimselt nii kaugele, et mõistab lihatoitude kahjulikkust, aga kuni see aeg pole veel saabunud, ei muuda mitte mingid keelud olukorda paremaks.
Kui keegi tunneb huvi, milline toit on tema tervisele kasulikum, siis soovitame tal lugeda raamatuid toitumishügieenist. Aga las ta siis loeb erinevate autorite teoseid ja ei klammerdu ühessegi neist. Teadmised selles valdkonnas aitavad igaühel mõista, mida tuleb süüa ja see annab ka võimaluse laiendada oma igapäevast menüüd. Toitumise muutumine peab kõigepealt põhinema kogemustel, mitte mõne kirjaniku või õpetlase sõnadel, kes võib-olla räägib lihtsalt oma lemmikteemast. Igaüks peab ise otsustama, kas ta ehk liiga palju liha ei söö või ei liialda rasvase söömisega, kas ta sööb küllaldaselt puuvilja, kas ta äkki kuritarvitab magusat või "gastronoomilisi" roogasid. Kui joogilt küsitaks, mida süüa, vastaks ta: sööge võimalikult mitmekesist toitu, vältige rasvaseid ja liiga rammusaid sööke, ärge sööge liiga tulist, ärge liialdage lihatoitudega, vältige eriti sea- ja loomaliha, püüdke kohaneda lihtsa toiduga, ärge liialdage kondiitritoodete ja küpsistega, kustutage oma menüüst täielikult kuumad keeksid ja mäluge iga toidupala aeglaselt, nagu eelnevates peatükkides räägitud. Ärge kartke süüa ühtegi toitu, sest kui jälgite eelpooltoodud reegleid, ei tee ükski neist teile halba.
Arvame, et päeva esimene toidukord peaks olema hästi kerge, sest kehas on pärast öist puhkust palju riknenud materjali. Kui on võimalik, tehke enne hommikusööki kergeid kehalisi harjutusi.
Kui pöördute tagasi selle toidu mälumise mooduse juurde, mille loodus ise teie jaoks on loonud ja teile on selge, milline on õige söömine, siis kaob iseenesest ka ebanormaalne söögiisu, mille on tekitanud sobimatu toitumine, ja asendub loomuliku näljaga. Kui aga näljatunne tagasi tuleb, osutab instinkt, milline on kõige toitvam roog ja teil tekib soov süüa just seda, mis on teile hetkel kõige kasulikum.
Kui tunnete, et tervis pole päris korras, võite julgesti vähendada oma päevast toiduportsu ja anda kõhule puhkust. Söömata võib ilma tervist kahjustamata elada mitu päeva, kuigi me ei reklaami siin pikemaid paaste. Siiski soovitame haiguse ajal maole puhkust anda, et kogu organismi energia suunduks võitlusse terviserikkega. Loomad ei söö kunagi, kui nad on haiged ja lamavad liikumatult, kuni tõbi mööda läheb. Pärast seda hakkavad nad jälle sööma. Inimesel oleks hea neist eeskuju võtta, see teeks neile ainult head.
Ei ole tark muutuda ka dieedimaniakiks, kes kaalub ja mõõdab iga toidupala, mida suhu paneb. See on ebanormaalne, sest mõjub kahjulikult instinktile, tekitades igasuguseid imelikke harjumusi. Parem on võtta toitu valides tarvitusele ainult kõige hädavajalikumad ettevaatusabinõud, seejärel aga selle küsimusega enam mitte tegelda ja süüa mõttega, et toit annab jõudu, mäludes samal ajal toitu nii, nagu eespool õpetatud ja uskudes, et loodus teeb kõik ülejäänu. Tuleb olla elurõõmus ja heas tujus, hingata värsket õhku, süüa nii, nagu loodus ette näeb ja elada puhtalt. Siis ei tule teil igale suutäiele keemilist analüüsi teha, Ärge kartke usaldada oma instinkti, sest see on teie loomulik juht ja nõuandja.