[Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus" 2003 lk. 469-471]
Batelle'i Uurimisinstituut (Batelle Research Institute, Columbus, Ohio) tõestas aastal 1989, et fluor tekitab jõudsalt vähki. Uuringud tellis USA National Cancer Institute, aga tulemused vaikiti maha. Pole olemas uurimust, mis suudaks tõestada, et fluor hoiab kaariest ära. Et fluor kaitseb kaariese eest, on niisiis suur müüt. Ühteaegu on see suur õnnetus. Naatriumfluoriid halvendab hammaste seisundit 50% võrra, suurendab mongoliidsete laste hulka 12% võrra ja Alzheimeri tõbe viduvate inimeste arvu.
Samas võib Rootsi ajakirjanduses lugeda valepropaganda väiteid: "Igapäevane fluoriga loputamine päästab halbadest hammastest." ("Mitt i Botkyrka Salem", 14. september 1999.)
Juba enne Teist maailmasõda avastasid saksa teadlased, et kui manustada inimestele närvimürki naatriumfuoriidi, muutuvad nad loiuks ja nende vastupanu murdub. Naatriumfluoriid halvendab nimelt aju kontakti ajukoorega. Aastal 1939 valmistasid Berliini teadlased närvigaasi sariin, mis sisaldab fluori.
Aastal 1940 hakkasid nõukogude võimurid lisama koonduslaagrite joogiveele fluori, et poliitvangides psüühilist segadust tekitada.
Aastal 1942 oli Saksamaa maailma suurim alumiiniumi tootja. Alumiiniumi tootmisjäägina tekib naatriumfluoriid, mida hakati andma koonduslaagrite vangidele.
Alumiiniumitootjail jääb tohutult naatriumfluoriidi üle. Alumiiniumiettevõtte ALCOA rajas Andrew W. Mellon (1855.1937). Ta oli Mellon National Bank'i juht, enne seda (1921-32) USA rahandusminister. Andrew W. Mellon sai vabamüürlaseks Pittsburghis (Pennsylvania) aastal 1928.
Aastal 1947 sai ALCOA advokaat Oscar Ewingist USA Federal Security Agency direktor ja ta kasutas oma mõjujõudu, et joogivette fluori sokutada.
IG Farben, kes nende uuringutega algust tegi, eksisteerib tänapäeval teiste nimede all. Selle tütarettevõte Crest toodab hambapastat. Praegu sisaldub see mürk enamikus hambapastades. Üldsusel pole aimugi, et hambaid saab kaitsta kaltsiumfluoriidiga, mis ei ole mürk. Võimurid ei ole huvitatud selle teabe levitamisest.
Professor Olof Lindahl kirjutas oma viimases raamatus "Terviseretsept" ("Recept på hälsa". Stockholm, 1990, lk. 104-112) fluoripettusest. Peatükk "Fluorimürgitus": "Usk fluori õnnestavatesse omadustesse on minu arvates tänapäeva suurimaid meditsiinilisi eksitusi. Tegelikult on fluor soovitatud annustes (1 ppm) pika aja jooksul äärmiselt ohtlik. 1 ppm (miljondik) tähendab, et vee ja fluori vahekord on 1:1 000 000 ehk 1 mg fluori liitri kohta.
Ühes USA raportis, mis enam pole salastatud, öeldakse olevat täielikult tõestatud, et fluor tekitab luuvähki. Sellest peaks piisama, et fluor keelustataks, näiteks hambapastas. Paraku usub enamik hambaarste, nagu üldsuski, ohtliku (fluori)propagandat.
Fluor on tugevatoimeline ensüümimürk. Ensüümid on keha masinaõli, mis teevad võimalikuks keemilised reaktsioonid. Ilma ensüümideta ainevahetus seiskub, eluprotsess aeglustub ja me sureme. Halvad ja vigastatud ensüümid takistavad normaalseid funktsioone."
Olof Lindahl toonitas, et inimkehas on ühtekokku mitu tuhat ensüümi ja igaüks juhib teatud keemilist reaktsiooni. 1 ppm fluori, soovitatud annus joogivees, vähendab ensüümide toimet 50% võrra või veelgi rohkem. Fluor kutsub esile DNA valetoime ning sidekudede degenereerumise ja nõrgestumise. Loomkatsed on näidanud, et spermatosoididel tekivad kromosoomikahjustused.
Olof Lindahl sedastas: "Ka inimesel on avastatud seos kaasasündinud Downi sündroomiga (mongolism)... Tavalised rakud võivad kergemini muutuda... vähirakkudeks. Juba kogus 0,5 ppm on selgelt kahjulik...
Fluoripropaganda XX sajandi keskel on näide sellest, kuidas meditsiiniline eliit laseb end petta pseoduteaduslikust propagandast ja vääradest tähelepanekutest."
Võimurid ei taha aga veel möönda, et fluor on ohtlik ensüümimürk, mis kahjustab pärilikkuskoodi, üksikuid rakke ja kogu ainevahetust. Ilustatud ametlik statistika näitab siiski selgelt, et lasteallergia suureneb jõudsalt. "Dagens Nyheter" meldis sellest 28. juunil 1994.
Pisiannustes on fluor kahjutu! Selle müüdi mõtlesid välja teadlased, kes olid seotud aatomipommiprogrammiga. Tõendeid fluori kahjulikkuse kohta tsenseeris Ameerika Aatomienergiakomisjon, viidates riigi julgeolekule. Massimeedium on täielikult eiranud dokumente fluori kahjulikkuse kohta. Fluori leidub paraku ka putukatõrjevahendites, nii et see satub juur- ja puuviljade kaudu inimkehasse. Mõistagi leidub seda ravimeis.
Fluori mõjul kahaneb eri nähtustes seose nägemise võime ja intelligentsitase, kahjustuvad ajurakud, soodustub radioaktiivsete ainete ladestumine kehas ja luuvähi tekkimine.
USA Rahvusliku Fluodeerimisnõustamise Komisjoni vabamüürlasest esimees Dr Joel Boriskin soovitas 1988. aastal kuulmishäiretega vanureil tarvitada 1500 mg fluori päevas. Ent ta "unustas" mainida, et see on surmav annus.
16. apr 2005
Aspartaam [Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus"]
[Jüri Lina "Maailmaehitajate pettus" 2003 lk. 466-467]
Üldsus teab juba, et suhkur põhjustab kaariest, südamehäireid ja suhkruhaigust. Suhkur viib kehast mineraalid välja. Tervislikud magusained on mesi, toorsuhkur või datlid. On aga mõttetu asendada suhkur rafineeritud ja mürgiste kemikaalidega, nagu aspartaam, mis laguneb metanooliks (võib põhjustada pimedaksjäämist), formaldehüüdiks (närvimürk) ja sipelghappeks (tugevat kipitust tekitav vedelik sipelga mürgielundis).
Aspartaami avastas C. D. Searle Company keemik James Schlatter juhuslikult aastal 1965, kui üritas leida arstimit mädapaisete vastu. Aspartaamiga (E 951), mis on ohtlikumaid aineid, magustatakse toiduaineid. Keemiaraamatuis nimetatakse seda mürgiks. See tekitab rahutust, masendust, silmavalu ja -kuivust, nägemishäireid, sügelust, iiveldust, mäluhäireid, krambihooge, peaajukasvajat, epilepsiat, Parkinsoni, Alzheimeri tõbe ja teisi hädasid.
Aspartaami tootev Monsato, mida kontrollib kõrgvabamüürlane ja bilderberglane Robert Shapiro, viis oma rahvusvahelise osakonna St. Louisist (Missouri) Brüsselisse. Kõik katsed aspartaami keelustada on nurjunud. Vabamüürlaste laastavale rahvusvahelisele võrgustikule vastuhakkamine tundub olevat raske.
Lundi meditsiinilise ja füsioloogilise keemia professor Charlotte Erlandsson-Albertsson teatas "Dagens Nyheteri" debatileheküljel 19. mail 2000, et magusaine aspartaam on tervisele ohtlik. Ta toonitas, et see aine tuleks lisandite hulgast kõrvaldada või minimaalseks tõrjuda. Tema soovitus jäi hüüdjaks hääleks kõrbes.
Tronfheimi Tehnika ja Loodusteaduste Ülikooli (Norra) uuringutest selgub, et aspartaam tapab ajurakke, mõjutades eriti ajupiirkondi, millest sõltub õpivõime.
USAs kasutab üle poole rahvastikust suures koguses aspartaami. Seda leidub 3000 toiduaines, peamiselt maiustustes ja karastusjookides (kalorivaene kokakoola). Lühikeseks ajaks õnnestus see keelustada. Jõud, kes tahtis ohtliku aine turule jätta, osutus aga vägevamaks. Aspartaam on jälle lubatud.
Seevastu keelustasid võimurid steiva, jaapani ürdi, mida on aastaid kasutatud loodusliku magusainena. Tal pole kõrvalmõjusid. Keelu põhjus on lihtne: stevia võib aspartaami välja tõrjuda.
Aspartaami on ka ühes magneesiumipreparaadis (magneesiumhüdroksiidis), mida ilma retseptita saab apteegist osta. Aspartaamivabu magneesiumipreparaate seevastu saab ainult retseptiga. Aspartaami levitatakse ka Nutrasweeti, Candereli ja Equali nime all.
Üldsus teab juba, et suhkur põhjustab kaariest, südamehäireid ja suhkruhaigust. Suhkur viib kehast mineraalid välja. Tervislikud magusained on mesi, toorsuhkur või datlid. On aga mõttetu asendada suhkur rafineeritud ja mürgiste kemikaalidega, nagu aspartaam, mis laguneb metanooliks (võib põhjustada pimedaksjäämist), formaldehüüdiks (närvimürk) ja sipelghappeks (tugevat kipitust tekitav vedelik sipelga mürgielundis).
Aspartaami avastas C. D. Searle Company keemik James Schlatter juhuslikult aastal 1965, kui üritas leida arstimit mädapaisete vastu. Aspartaamiga (E 951), mis on ohtlikumaid aineid, magustatakse toiduaineid. Keemiaraamatuis nimetatakse seda mürgiks. See tekitab rahutust, masendust, silmavalu ja -kuivust, nägemishäireid, sügelust, iiveldust, mäluhäireid, krambihooge, peaajukasvajat, epilepsiat, Parkinsoni, Alzheimeri tõbe ja teisi hädasid.
Aspartaami tootev Monsato, mida kontrollib kõrgvabamüürlane ja bilderberglane Robert Shapiro, viis oma rahvusvahelise osakonna St. Louisist (Missouri) Brüsselisse. Kõik katsed aspartaami keelustada on nurjunud. Vabamüürlaste laastavale rahvusvahelisele võrgustikule vastuhakkamine tundub olevat raske.
Lundi meditsiinilise ja füsioloogilise keemia professor Charlotte Erlandsson-Albertsson teatas "Dagens Nyheteri" debatileheküljel 19. mail 2000, et magusaine aspartaam on tervisele ohtlik. Ta toonitas, et see aine tuleks lisandite hulgast kõrvaldada või minimaalseks tõrjuda. Tema soovitus jäi hüüdjaks hääleks kõrbes.
Tronfheimi Tehnika ja Loodusteaduste Ülikooli (Norra) uuringutest selgub, et aspartaam tapab ajurakke, mõjutades eriti ajupiirkondi, millest sõltub õpivõime.
USAs kasutab üle poole rahvastikust suures koguses aspartaami. Seda leidub 3000 toiduaines, peamiselt maiustustes ja karastusjookides (kalorivaene kokakoola). Lühikeseks ajaks õnnestus see keelustada. Jõud, kes tahtis ohtliku aine turule jätta, osutus aga vägevamaks. Aspartaam on jälle lubatud.
Seevastu keelustasid võimurid steiva, jaapani ürdi, mida on aastaid kasutatud loodusliku magusainena. Tal pole kõrvalmõjusid. Keelu põhjus on lihtne: stevia võib aspartaami välja tõrjuda.
Aspartaami on ka ühes magneesiumipreparaadis (magneesiumhüdroksiidis), mida ilma retseptita saab apteegist osta. Aspartaamivabu magneesiumipreparaate seevastu saab ainult retseptiga. Aspartaami levitatakse ka Nutrasweeti, Candereli ja Equali nime all.
Tellimine:
Postitused (Atom)