ULTRAHELI - vabatahtlik tasuline mutatsioon

ULTRAHELI - vabatahtlik tasuline mutatsioon - tasu saabub 15-20 aasta pärast

Meie maal (Venemaast on jutt) ultraheli kasutamine hakkas peale 1993.aastal, kui lagunes rahvast kaitsva kontrolli süsteem, mille kohus oli hoida inimesi tervistkahjustava tehnika eest. Ultraheli peamine saavutus : tema kasutamise lihtsus ja kommerskasum - murdsid kõik "vana režiimi" tõkked, et juurutada see "kasulik" tehnika. Vanarežiimilised "mahajäänud" kontrolli instituudid, püüdsid väga täpselt selgeks saada, kuidas ikkagi mõjutab antud tehnika inimese organismi. Püüdsid välja selgitada, mis mõju on talle edaspidiseks ehk mis tagajärgi on oodata.Keskmiselt selliste uuringute kestvus oli 1-5 aastat ja tehti hiirte peal. NSVL seaduste järgi kõik UH-ga kokkupuutuvad töötajad said tervistkahjustava töö eest ka väärilist palka, pikemat puhkust jmt.

Kuid saabus turumajandus ja arstid hakkasid üksteise võidu hüüdma, et UH on süütu asjake ja vaga vajalik,et seda on väga mugav kasutada uuringuteks. Eriti raseduse korral. Teatati, et Venemaal ei ole üldse teadust ollagi,mis te lolli mängite ! Vat läänes - seal on progress !

Aga nüüd siis hakkavad ka läänest kostma teised jutud ja ilmuma artiklid.

Järjekordne uus uurimus näitas, et UH uuring rasedatel naistel võib segada loote normaalset aju arengut. Jelski ???? instituudi teadlased tõestasid, et UH lained mõjutavad negatiivselt toimet lootele. Nimelt tema närvirakkudele, teatab saksa ajaleht "Die Zeit".

Grupp teadlasi, eesotsas autoriteetse neurobioloogi Pasco Rikatšaga, mõjutas tiineid hiiri kolme viimase tiinuspäeva jooksul erineva pikkusega aegade jooksul. Kasutati toodet, millega tavaliselt uuritakse inimesi. Seejärel otsiti loodete ajus markeeritud neuroneid, mis peavad enne sündi kolme päeva jooksul liikuma teatud kohta ajus. Aju oli välisvaatlusel ja siseehituselt visuaalsel vaatlemisel täiesti normaalne, ka suurus. Kuid kõigil hiirepoegadel nn. neuronid E16 ei olnud oma kohale liikunud. Nad olid justkui "ära eksinud" hallaju süvakihtidesse, kuigi oleks pidanud saabuma aju koorde. Mida rohkem looteid kiiritati, seda enam oli "eksinud" neuroneid. Osad neuronid olid isegi valges aju olluses. Nendel rakkudel puudusid ka positsioneerivate neuronite kindlad keemilised omadused. Sellised rakud ei suuda täta neile looduse poolt määratud ülesandeid. Ühesõnaga : TOIMUB RAKKUDE DNA MUTATSIOON.

UH-s kasutatkse kõrsagedusega laineid, mis läbides vedeliku või pehmed koed, näitab tihkemate kudede kogumit ehk siis loodet antud juhul. Lained peegelduvad ja ekraanile moodustub loote kujutis. UH uurin ei vaja mingit eelnevat ettevalmistus. Vaid raseduse algjärgus palutakse tulla uuringule täis põiega, et saada tervam pilt. Heida vaid pikali, kõht paljaks, geel peale ja kümmekonna minutiga ongi ülevaade olemas. Emadele meeldib ekraanilt näha oma lapsukest ja palutakse teha ka esimesed "fotod" mälestuseks. Tavaliselt looted reageerivad uuringule aktiivse liigutamisega. Seda testi kasutatakse ka "tarkpeade" poolt juhul kui emad on mures, et loode on kaua liikumatu olnud. Selle uuringu käigus loote südamelöögid sagenevad. Ta tunnetab negatiivset toimet ja reflektoorselt reageerib kiiritusele, püüdes end "päästa". Uudishimu rahuldamine, näiteks soo teada saamiseks, ei ole just eriti tugev argument, oma lapse tervise hinnaga.... USA-s näiteks Rahvuslik Instituut ei kiitnud heaks kohustuslikke UH uuringuid kõikidele rasedatele.

P.P.Gorjajevi uuringud.

Löök genotüübile.

Kahjutuks peetav UH võib kahjustada geneetilist aparaati. Sellisel järeldusele tulid Moskvas Venemaa Taduste Akadeemia Teoreetiliste probleemide osakonna teadlased, keda juhatas Pjotr Petrovitš Gorjajev.

"Peab tunnistama, me kartsime, et geneetika sedused võivad käänduda inimkonna vastu, " jutustas P.Gorjajev. "Aga siis ilmnes, et inimkonna hävitamisega juba tegelevad....ARSTID !

Teadmata, mida nad teevad, mõjutavad meedikud inimese geneetilis aparaati. Me ei suuda isegi ette kujutada, mida selline massiline eksperiment endaga kaasa tuua võib."

"Ärkamine" toimus alles hiljuti.

P.Gorjajev (Bioloogia teadustekandidaat) ja A.Berezin (Füüsika-matemaatika teaduste- kandidaat) seadsid endale eesmärgi : tungida "pühasse paika" - DNA spiraali, mis juhib organismi arengut. Loodus püüab igati kaitsta genoomi kõikvõimalike sissetungide eest ja säilitada pärimisprogrammi tervena. Teadlased otsustasid teha "korrektuuri" ja kirjutada oma uus info DNA "tekstidesse".

On teada, et rakus eemaldatud DNA molekulid "annavad" kõiksugu erinevaid signaale. See on tõeline ELU sümfoonia, kus on kõikide kudede, organite ja süsteemide "meloodiad". Teadlased suudavad määrata seni vaid nende akustiliste võngete spektrit. Need võnked on väga nõrgad ja neid on väga palju. Seega suudab neid eristada vaid ülitundlik aparatuur.

Sellest kaosest eraldi hääli välja tuua aitavad valgusekandjad - footonid. Laseri geel-neoon kiir suunatakse DNA võnkuvatele molekulidele. Neist peegelduv valgus hajub ja kirjutatakse üles tundliku aparaadi poolt. Sellist mõõtmise süsteemi kutsutakse footonite korrelatsiooni spektroskoopiaks.

Gorjajev ja Berezin panid katseklaasi vesilahuse sisse DNA molekulid ja töötlesid UH generaatori abil. Nad keeldusid tervet katsekäiku välja rääkimast, kuid mainisid, et töötluse ajal oli kuulda vahepeal ka justkui peenikest vilet. Kuid tulemusi nad ei varja - vastupidi : nad tunnevad oma kohusena sellest rääkida ja laiadele massidele.

Enne UH-ga töötlemist olid DNA molekulid tekitanud helisid väga laias diapasoonis : 1 kuni mitusada herzi: Peale töötlust aga "kõlas" nende hüüd, ja tugevalt, 10 Herzi sagedusel. See nähtus kesti nädalaid. Võngete amplituud ei vähenend. ELU sümfooniast oli järel vaid läbilõikav vile......

"DNA tööd võib võrrelda väga kiire arvutiga, mis suudab momentaalselt vastu võtta suure koguse otsuseid. Kuid nüüd kujutlege, et sellele arvutile virutati kuvaldaga ja nüüd annab ta kõikidele küsimustele ühe vastuse.....error. Midagi taolist toimub ka lainelise genoomi puhul, kui teda töödelda UH. Tema laine maatritsid on nüüd rikutud ja välja tuleb vaid ühetaoline pinin..." selgitas asja olemust Gorjajev.

MILLEST KISENDAB FANTOOM

Kuid üks teine fakt ehmatas teadlased palju enam ära. Akulistiline muutus ei toimunud kohe.Peale UH töötlust mõõtsid nad, et kuidas DNA preparaat "kõlab". Ei avastatud mingit muutust. Nördinud teadlased kallasid lahuse minema ja täitsid uuega. Kuna aga oli tööpäeva lõpp, siis lahus pandi katseklaasiga külmkappi. Hommikul soojendasid üles ja hakkasid mõõtma, et oleks võrdlus enne ja pärast töötlust. Nende ehmatuseks käitus uus DNA lahus nii nagu oleks teda juba kiiritatud.

"Äkki oli viga külmkappi panna? " arutati omavahel.

"Ei või olla ! Me oleme DNA-d ka sügavkülmutanud, kuid see ei muuda nende spektrit!" vaidlesid teised vastu.

Lõpuks valmistati uues katseklaasis uus DNA lahus ja asetati vana katseklaasi asemele. Nati aja pärast hakkas aparaat läbilõikavalt "vinguma" Ja kõik viitas sellele, et teda juba nagu oleks töödeldud UH-ga. Peale korduvaid katseid jõudsid teadlased järeldusele, et UH "solvas" DNA molekule ja need omakorda "salvestasid mällu" selle töötluse. Molekulid olid kiiritamise käigus saanud tohutu vapustuse, peale mida nad mõnda aega toibusid ja viimaks töötasid välja "valu ja hirmu fantoomi", mis jäi selle koha peale, kus katseklaas oli olnud. Selle fantoomi tõttu ka teised DNA molekulid uues katseklaasis said tunda "valu ja hirmu" ning "hakkasid hirmust karjuma" samal, 10 Herzisel sagedusel.

Edasistel katsetustel ja uuringutel selgus, et UH-ga töötlemisel DNA spiraalid põimuvad lahti ja isegi rebenevad - mis muidu juhtub näiteks molekulide kuumutamisel.Sellise mehhanilise vigastamise korral tekivad elektromagneetilised lained, mis loovadki fantoomi. Fantoom omakorda on võimeline lõhustama DNA-d nagu UH või kõrge temperatuur.Midagi analoogilist toimub, kui haavatud inimesel amputeeritakse jalg või käsi. Kuigi jäset enam ei ole, tunneb inimene aastaid valusid, mida ta koges haavata saamisel. Gorjajevi meelest tekib fantoomieffekt vahel ka vähkkasvajate kohale : kui kasvaja on eemaldatud, jääb sinna laineline matriits, mis hiljem loob uue vähirakkude koloonia.Teadlase on seisukohal, et nende eksperimendi ajal aitas fantoomi loomisele kaasa........ vesi, milles ujusid DNA molekulid. UH generaatori mõju tõttu selles lahuses võisid moodustuda grupid mõnedest vee molekulidest - need omakorda muutusid justkui väikesteks generaatoriteks ja edastasid laineid vahetpidamata igast küljest DNA molekulidele, mille tagajärjel toimus DNA vigastamine. Selle tulemusena lõhutud spiraalide otstele moodustusid elektomagnelainete kogumid - solitonid, mis võisid eksisteerida ka iseseisvalt, laadides ennast ümbritseva keskkonna energiast. Nende solitonide koosmõjul tekkiski laineline matriits ehk siis fantoom.

Teadlastel õnnestus seda DNA fantoomi ka pildistada. Preparaadi lähedale tekkis ere kera, millest väljusid oksa taolised energia pulseeringud. Oli nagu puu võra, mis on saanud välgu tabamuse. Ainult lehestiku asemel oli "võra" moodustunud heledatest ülikergete mikroosiste pilvest. Fantoom "hõljus" DNA preparaadi kõrval. Kui katseklaas ära viidi, siis jäi ta ikkagi sellele kohale. Sätendavat "võra" heleda pilve taustal õnnestus teadlastel fikseerida mitmele filmilindile.

DNA-le mängitakse matuse muusikat...

"Need eksperimendid näitavad,"räägib Gorjajev "et UH kutsub esile mitte ainult mehhaanilise vigastuse, vaid ka DNA välja moondumise. See tähendab, et pärilikkuse programmis võivad esineda häired : moondunud väli hakkab moodustama "rikkis kudet", millest aga ei saa areneda tervet organismi."

"Kuid see on ju kohutav !" katkestasin ma (ajakirjanik) teadlast. "Kogu maailmas on ju praegu nii moodne UH-ga skanneerimine. Meetodit loetakse täiesti kahjutuks ja seetõttu kasutataksegi eriti rasedate naiste diagnoosimisel. Väga palju kasutatakse seda ka juba sündinud laste uuringutel. Valgustatkse läbi ka lihtsalt selleks, et saada teada sugu. Teine asi, kui loote seisundis oleks midagi ohtlikku ! Enesekindlus ja kergemeelsus "looduse kuningate" poolt on lausa hämmastavad! "

Paljud on kuulnud, et mõned loomad kasutavad UH nagu relva : delfiinid uimastavad selle abil kalu, kašelotid aga kalmaare jps.

Meedikud pakkusid uuringuteks välja UH ja inimesed nõustusidki. Vähe sellest - nad andsid ka oma lapsed katsejänesteks.

"Meie uuringud on näidanud, et UH võib äärmiselt ohtlik olla elussüsteemidele. Mida kõike me ei teinud, et eemaldada moonutav fantoomi effekt uutest DNA molekulidest, kuid sellel kohal tekkisid tekkisid taas anomaalsed väljad. See laineline matriits säilus ja tekitas häireid pärilikkuse programmis. On hirmutav mõelda, et samasugune effekt tekib ka inimeste rakkudes peale UH uuringut. UH moondas nende lainelise genoomi.

Tuleb välja, et teadmata, mida nad teevad, korraldavad meedikud eksperimente inimeste peal. Need katsed võivad olla katastroofiliste tagajärgedaga järgmistele põlvkondadele. Ei ole välistatud, et UH abil teostatakse ”tsiviliseeritud” rahvaste ¤¤¤¤¤¤¤¤ Nad ise kaotavad end maakeralt, et teha ruumi ”metsikutele” suguharudele.

Nagu Piibliski öeldud : Et hävitada patuseid inimesi, jagab ta neile mõistust.

Teadmatus – esimene samm hukule

Tänu valitsuse soosingule on õide puhkenud kaubandus igasuguste UH seadmetega : ”kui raha on, siis kõike saab”. Paljud firmad valmistavad hulgaliselt kõikvõimalikke ”pesumasinaid”, mis pesevad kõike. Seadmeid, mis peletavad hiiri-rotte, linde, tarakane jne.

Tänu oskuslike kaupmeeste ”püüdlustele” ümbritseb meid tänaseks igalt poolt nähtamatu UH kiirgus. Mõned lülitavad sisse nad ööseks : pesumasinataolised aparaadid. Teistel jällegi töötavad ööpäevaringselt peletamisseadmed.

Selle kõige tulemusena,tahate või ei, saate te kiiritusnormi kätte petetud naabrite poolt, kes jõuliselt pesevad pesu oma juba muteerunud järglastele....

See, et UH omab mehhaanilist toimet, peaks selge olema juba sellest, et see peseb pesu. UH kiirgus tõepoolest lagundab rasva ja mustust, hävitab bakterid (millest koosneb kõik elav) ja kõike seda teati jiba 70 aastat tagasi. Kuid samuti oli teada, et UH esmajoones kahjustab ajurakke – neid aktiivselt hävitades. Me näeme kui edukalt kasutavad looduses seda relva delfiinid ja kašelotid : tänu UH toimele kalad tarduvad ja kaotavad igasuguse orientatsiooni ning mälu.

Tänapäeval, peale paljusid eksperimente UH ”mänguasjadega” , pöördub polikliinikutesse mäluhäiretega ja kohutavate peavaludega sadu inimesi. Lõviosa neis on vaesed pensionärid, kes kuulates reklaami ja omades vähe raha, on läinud pettuste ohvriks: ostnud kalli tavalise pesumasina asemel odava UH masina, mõne eneseravi aparaadi jne. Nii nagu ütleb vene vanasõna :” Õpeta ihnuskoi raha poole palvetama ja teiste ning enda hüvanguks lõhub kõigil pead ära !”

Mitte asjata vanausulised ei peida oma lapsi kaugetesse Siberi küladesse. Nad juba ammu teadsid, et saabub aeg, kui hakatakse massiliselt muteerima inimesi. Kõik UH kasutamise tägajärjed hakkavad ilmnema 15-30 aasta pärast kohutavate geneetiliste ja immuunsushäiretena (vähk). KUID KÕIGE HULLEM ON SEE, ET SEE KÕIK PÄRANDUB EDASI JÄRGNEVATELE PÕLVEDELE....

Ravimid pole süütud tervendajad

[Ajakiri "Tervendaja" 09.2007]

Inimene on viimased poolsada aastat üritanud bakterite maailmas jumalat mängida - vähemalt omaenda organismi asjus. On olemas probiootikumid, mis soodustavad kasulike bakterite levikut ja antibiootikumid, mis tapavad mikroorganisme. Esimeste vajalikkuses ei kahtle keegi, kuid nii mõneski mõttes halva kuulsuse omandanud antibiootikumide kasutamine vajab selgust.

/.../

• Antibiootikumid on efektiivsed ainult bakteriaalsete nakkuste nagu tuberkuloosi, kopsupõletiku, sepsise, angiini, mükoplasmoosi, klamüüdia ning mõne teise sugu- ja kuseelundite haiguse puhul. Viirusnakkuste, gripi, tavalise külmetuse ja soolehäirete korral on antibiootikumide kasutamine tulutu ja koguni kahjulik. Seda sorti ravimid ei alanda palavikku ega vaigista valu ning neil pole ennetavat toimet.

/.../

Kui kasulik on soja?

[Ajakiri "Kolmas Silm" 02.2007 lk. 32-33]

Kui kasulik on soja?

Killu Mõistlik

Mulle on alati tundunud, et soja on nagu Kuu - ei päike ega planeet, ei see ega teine, pisut tuhm ja tolmusem, aga ometi asendamatu ja ülitähtis mügerik taevalaotuses, milleta tervislik elu kuidagi läbi ei saa.
Sojauba on meie teadvuses olnud pikki aastakümneid õige asja sünonüüm. Ta on kõikvõimas ... nii toidu kui ka ravimine. Tema kohta on öeldud:

• Soja on kõige valgurikkam teravili, seda valku omastab inimese organism kõige kergemini.
• Soja on kasulik naistele, meestele ja lastele. Sojaõlis leiduvad nais- ja meessuguhormoonid on asendamatud elujõu säilitajad.
• Sojast saab teha pea kõiki toiduaineid: tarvitage iga päev 40-50 grammi sojajahu, sojapiima, sojaliha, -kohupiima, -jogurtit ja -tofut!
• Soja on raviomadustelt nagu apteek, sojas sisalduv fütoöstrogeen teeb naiste üleminekuaastail imet.
• Soja hoiab ära rinna- ja eesnäärmevähi, lagundab sapikive, mõjub positiivselt südamele ja veresoontele, alandab vere kolesteroolisisaldust.
• Soja sobib diabeetikutele, tasakaalustades närvisüsteemi, leevendab kõhukinnisust ...

1001 imet teeb soja! Isegi meie tänavuse toiduainetekonkursi eelvoorus olid sojamajonees ja sojakuubikud itaalia kastmes vaieldamatud favoriidid. Ometi on soja pea kohale kerkimas pilvi. Nii mõnigi kahtleb, teine prahvatab otse välja: "See soja upitamine on õõvastav: GMO-probleemid, allergia..."
Ma ei oleks osanud sellele teemale tähelepanu pöörata, kui ühes märtsikuises terviseajakirjas poleks ilmunud järgmise lugejakiri: "Varem räägiti sojast ainult head, aga hiljuti lugesin, et soja avaldab halba mõju kilpnäärmele, kutsub esile allergiat, kiirendab vananemist ja tekitab migreeni. On see nii? Äkki peaks kõigist sojatoodetest loobuma?"
Erapraksisega tegelev toitumistohter Veronika Solovjova tõi küsimusele vastates näiteid, mis sunnivad võib-olla meidki teatavale ettevaatlikkusele. Sojaubades leiduvat suures koguses niinimetatud fütohormoone ja isoflavoone, millel võib olla kahjulikke omadusi seoses kilpnäärmega. Jaapani teadlased tegid huvitava uuringu. Nad jälgisid oma katsealuseid, gruppi muidu igapidi terveid inimesi, kes tarvitasid kuu aja jooksul ühe supilusikatäie sojatooteid - tulemuseks oli kilpnäärmehormoonide taseme langus. See fakt ehmatas uurijaid, sest soja on jaapanlaste rahvusliku köögi üks põhilisi toiduaineid.
Kui süüa sojat väikeses koguses ja väga tihti, võib see hakata takistamast viljastumist ja rasestumist. Ka laste toitumisel tasub sojaga ettevaatlik olla, sest fütohormoonide kõrge kontsentratsioon võib kiirendada suguküpsuse saabumist tütarlastel ja häirida kehalist arengut poistel. Nii Rootsis, Inglismaal kui Austraalias kutsuvad tohtrid emme-issisid üles olema selles küsimuses ettevaatlikud.

Tsinginälg ja hoiatused
Kõik teavad, et sojas on palju valke, aga tasub teada, et neid valke ei omasta organism täielikult. Nimelt on leitud sojas erilist ainet, mis alandab kaksteistsõrmiksoole fermentide tegevusaktiivsust, aga just need fermendid mängivad tähtsat rolli valkude omastamisprotsessis. Sojas on ka aineid, mis blokeerivad kaltsiumi-, magneesiumi-, raua- ja tsingiühendite omastamist, kusjuures isegi täiendava tsingiannuse sissevõtmine ei anna soja tarvitamisel enam olulist efekti. Samas teame kõik, kui olulist rolli mängib tsink närvisüsteemi tegevuses: tema puudujääk nõrgendab mälu, tekitab apaatiat ja toob kaasa muid hädasid.
Kõik hoiatused, mis käivad geneetiliselt muundatud soja kohta, aga GM-soja osa kogu maailmas toodetavast sojast on juba täna üle 70%, mõjuvad veelgi tõsisemalt. GM-soja võib panna vohama olemasolevad nahahaigused ja ekseemid ning tekitada hädasid seedeelundites (pankreas suureneb). Kaasneda võivad kroonilise väsimuse, peavalude ja neuroloogiliste haigustega seotud probleemid. Viimastel andmetel olla GM-soja üks kõige tugevamaid toiduallergeene.
Nii et - kas me ei peaks oma ülimat vaimustust sojast korrigeerima? Aga võib-olla on see ärevuse tekitamine vaid sojatootjate omavahelise võitluse kauge kaja.

Teadusallikaist pärit faktid 2005. aasta kohta

• Maa pindala, mida kasutatakse geneetiliselt modifitseeritud põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, suurenes 11%.
• 8,5 miljonit farmerit 21-s riigis kasvatasid GM-põllukultuure 90 miljonil hektaril, millest 60% kasvatati herbitsiididekindlat soja.
• Greenpeace International aruande põhjal on GM-soja kasvatamine Rumeenias väljunud kontrolli alt. Seal kasvatati sojat 136 tuhandel hektaril, millest ainult 85 tuhat hektarit oli ametlikult registreeritud GM-sojana. Erinevatel hinnangutel võib GM-soja all tegelikult olla kuni 90% kogu soja all olevast põllumaast.

Naatriumbensoaat (E211) - kahjulik säilitusaine karastusjoogis

[Ajaleht "linnaleht (Tallinn)" 30.05.2007 lk. 13]

Vanemad peaksid piirama laste limpsijoomist

Inglise Sheffieldi ülikooli uurijate sõnul kahjustab karastusjookides sisalduv säilitusaine DNA elutähtsaid osi ning halvab rakkude talitluse.

Ohtlikuks aineks on säilitusaine E211 - naatriumbensoaat, mida leidub näiteks Fantas ja Pepsis, vahendas Daily Mail. Laboratooriumikatsed on näidanud, et DNA kahjustumise tagajärjel võivad tekkida Paerkinsoni tõbi ja maksatsirroos.
Sheffieldi ülikooli molekulaarbioloog Peter Piper väitis, et naatriumbensoaat kahjustab raku energiasüsteemiks oleva mitokondri DNA-d. "Mitokonder tarbib rakule energia tootmiseks hapnikku, kuid kui seda kahjustatakse, siis see võib viia kogu raku rivist välja," sõnas Piper.
Naatriumbensoaati on säilitusainena kasutatud aastakümneid ülemaailmses 74 miljardi dollari suuruse käibega karastusjookide äris.
Varem on naatriumbensoaati seostatud vähiriski kasvuga. Kui aine seguneb C-vitamiiniga, tekib benseen, mille puhul on tõestatud vähki tekitavad omadused. Piperi sõnul on naatriumbensoaadi ohutust näitavad katsed vananenud ning korraldada tuleks uued, rangemate meetoditega katsed.
LL

Daily Mail: Chemical in soft drinks 'can wreck your child's DNA'

Praadimise saladus: õiged riistad ja mõõdukas kuumus

[Ajaleht "linnaleht (Tallinn)" 20.04.2007 lk. 12-13]

Praadimise saladus: õiged riistad ja mõõdukas kuumus

Kaugeltki mitte iga rasv ei kõlba pannile panekuks ning kaugeltki mitte iga pann ei kõlba praadimiseks, õpetab asjatundja.

Praadimise ajal leiavad pannil aset mitmesugused protsessid. Et nende protsesside tulemusena valminud toit oleks maitsev ning seejuures tervisele ohutu, tuleb praadimiseks valida õige rasvaine ja õige pann, soovitab Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi emeriitdotsent Ants Virkus.
"Praadimiseks on mõeldud puhastatud praadimisrasvad. Taimeõlidest sobivad praadimiseks täieliku puhastustsükli läbimud ehk täisrafineeritud taimeõlid. Idee on selles, et praadimisrasvas ei tohi olla vabu rasvhappeid", sõnab ta. Näiteks külmpressitud oliivõli ehk extra virgin oliivõli on tervislik, aga ainult salatis. "Mingil juhul ei ole see praadimisõli. Ükski külmpressiõli ei ole praadimisõli. Vabu rasvhappeid on külmpressiõlides väga palju. Kuumutamisel need lagunevad äärmiselt intensiivselt ning protsessi käigus võivad moodustuda kantserogeensed ühendid. Ei saa öelda, et need kindlalt tekivad, aga võivad tekkida," räägib ta.
Virkuse sõnul pole tervise seisukohast olulist vahet, kas kasutada praadimiseks rapsiõli, päevalilleõli, oliiviõli või mis tahes muud taimset õli. "Sellel pole tähtsust, millisest taimest õli on saadud, tähtis on see, kuidas õli on töödeldud," kinnitab ta.
Seega ei saa köögis läbi ühe universaalse õliga, mida võib nii salatile kui ka pannile valada. Parem oleks, kui õlipudeleid oleks kaks - salatile ja praadimiseks. "Praadimisõli võib ju ka salatile lisada, ainult selle maitseomadused ei ole nii head kui külmpressiõlil. Extra virgin oliiviõli ei ole ju üldse kuumutatud. Oliivid korjatakse puu otsast, pressitakse külmalt ning sellisena õli ka turustatakse. Õli on tihti sogane, vabu rasvhappeid täis, aga selle maitseomadused on head," nendib ta.

Searasv on praadimiseks hea

Hästi sobib praadimiseks ammutuntud searasv. Kellele selle lõhn üldse ei meeldi, võivad proovida searasva ja õli seguga praadida. Siis ehk ei ole searasva lõhn nii tugev. "Ka või on muidu väga hea rasv, aga seda ei tohi mingil juhul liiga kuumaks lasta. Kui üldse võiga midagi praadida, peaks seda võtma vaid niipalju, et see imendub praetava toidu sisse ning seda ei jää pannile järele. Pannile alles jäänud õli ei tohiks mingil juhul teist korda kasutada.
Mida võiga praadida - pannkooki näiteks. Ja muidugi tuleb arvestada seda, et kuumutusaeg peaks olema üsna lühike. Mõni minut ei muuda selles rasvas oluliselt midagi. Aga just pikaajaline kuumutamine on nende rasvade puhul kõige ohtlikum," ütleb Virkus.
Margariini valides soovitab ta hoolikalt uurida, mida need ikkagi sisaldavad. Määrdemargariinide puhul reklaamitakse sageli seda, mida need ei sisalda - ei ole laktoosi, ei ole kolesterooli -, aga mida need sisaldavad, vaikitakse hoolega maha. "Margariini tehakse hüdrogeenitud taimeõlidest. Hüdrogeenimine on protsess, mis muudab oluliselt õli või rasva omadusi. Protsessi käigus tekivad rasvhapete isomeerid, mida looduses üleüldse ei esine. Need ainult keemiliste protsesside tulemusel tekivadki. Ja selliste rasvade lagunemine organismis läheb hoopis teistsuguse skeemi järgi kui looduslike rasvade lagunemine. Võivad tekkida jääkühendid, mis ei tule organismist välja, ning need võivad pikemaajalisel tarbimisel põhjustada väga tõsiseid tagajärgi," lausub ta. "Klassikalised margariinid, mille rasvasisaldus on 82,5 protsenti ja mis on mõeldud praadimiseks, on just need, mida tuleb väga hoolega uurida ja võimalikult nende kasutamist vältida," soovitab ta.
Ammu on teada ka see, et teist korda sama rasva kasutada ei maksa. On väidetud, et kui rasva piimaga keeta, saab selle kahjulikest ühenditest puhtaks, aga Ants Virkuse sõnul on see jamajutt.

Õige pann ei vaja nõudepesuvahendit

"Ettevaatust teflonpannidega," on Ants Virkuse esimene soovitus perenaistele. "Mis on teflon - teflon on ju orgaaniline fluoriühend. Fluori ja fluoriühendite kahjulikkus inimesele aga on ju üldteada," selgitab ta. "Kui teflonkate kuluma hallab, siis kuhu see ikka mujale kulub kui toidu sisse ja siis sööte selle ära. Kui paljas metall juba vastu paistab, ongi kõik teflon ära söödud," lausub ta. Muidugi tootjad rõhutavad, et teflonpanni põhja ei tohi terava asjaga kraapida, aga isegi neid meetmeid järgides pann ju ikkagi kulub. Ning mida odavam pann, seda kergemini teflonkiht sellelt ära tuleb.

Teflonpann sobib vaid pannkookide tegemiseks

"Võib-olla pannkooke võib teflonpannil praadida, sest sel puhul kestab kuumutamine lühikest aega, aga alati peab vaatama, et temperatuur ei oleks praadides liiga kõrge. Teflon laguneb täielikult juba 400 kraadi juures. Ja üldse on praadimisel temperatuur väga oluline. Soovitatav temperatuurivahemik on 160-180 kraadi," ütleb Ants Virkus. Kui praadides on kuumus üle 180 kraadi, hakkavad moodustuma ühendid, millest suurem osa on kindlalt organismile kahjulikud. Lisaks pannkookidele võiks teflonpannil keedetud kartuleid soojendada, aga liha praadimiseks soovitab ta küll mõne teise panni valida. Liha peab ju pannil mitu korda keerama või segama ning kõik see soodustab teflonkihi kulumist.
Ants Virkus soovitab perenaistel kasutada valumetallist panne. "Need on kõige õigemad pannid. Muidugi ka küllalt kallid," lisab ta. "Valumetallist pannide puhul on oluline panni ettevalmistamine," toonitab ta. Pann tuleb kuumaks lasta, seejärel hõõruda kuum pann seakamara rasvase poolega paksult sisse ning siis panni veel veidi aega kuumas hoida. Nõudepesuvahendiga seda panni pesta ei maksa, ainult sooja veega. Nõudepesuvahend peseb pannilt kaitsva rasvakihi maha. "Ei jää see midagi rasvaseks, see on töökõlbulik sissetöötatud pann," kinnitab asjatundja. Teflonpanni puhul pole tema sõnul vahet, kas seda pesta nõudepesuvahendiga või mitte. "Peaasi, et seda traatharjaga ei nühi, vaid pehme lapiga," märgib ta.

Aga Maltseva
ada.maltseva @ linnaleht.ee


Perenaise ABC

Eduka praadimise kolm nippi:

1. Õige rasv - parimad on searasv ja rafineeritud taimeõli.
2. Õige pann - parimad on valumetallist pannid. Ettevaatust tefloniga!
3. Õige temperatuur - parim on 160-180 kraadi, mitte rohkem.

Keha peab saastast vabanema!

[Ajakiri "Tervendaja" 12.2006 lk. 20-21]

Keha peab saastast vabanema!

Kummaliste põhimõtetega professor väidab, et haigusi ei olegi, ning soovitab tervise parandamiseks tilgutada joogivee hulka vesinikülihapendit.

"Olen ainus ametliku meditsiini kukutaja," kuulutab professor Ivan Neumõvakin kavalalt. Tegemist on erilise mehega, sõjaväearstiga, kes vastutas 30 aastat kosmonautide tervise eest, kuid keda nüüd peetakse Venemaa juhtivaks rahvameditsiini korüfeeks.

Professor Ivan Neumõvakin püüab panna alust uuele meditsiinisuunale, mis tugineb sellele, et iga inimene vastutab ise oma tervise eest ning oskab käsutada füsioloogilisi seaduspärasusi, millele organism allub. "Tänapäeva meditsiin ei taha neid seaduspärasusi tunnistada ega kasutada, kuid nendeta ei ole võimalik inimest ühestki haigusest terveks ravida."
Neumõvakin annab mõista, et paljudest tõbedest on õige lähenemise puhul võimalik ruttu vabaneda. Õnnetuseks on farmaatsiatööstus seotud suure rahaga ning lõviosa tervishoiuks ettenähtud vahendeid kulutatakse kallite ravimite ja aparaatide ostmiseks, kuigi hakkama saaks mitu korda odavamate võtetega.
Näiteks julgeb ta väita, et selliseid haigusi nagu hüpertoonia, diabeet ja Parkinsoni tõbi pole sisuliselt üldse olemas. Viimane on professori meelest üksnes haiguslik seisund, mis tuleneb mao ja seedetrakti väärtalitlusest.
"Haigete soolestik ei tööta, neil püsib kõhukinnisus 5-15 päeva. Organismi selline olukord on hullem kui Tšernobõli katastroof. Seni, kuni ei korrastu soolestiku talitlus, ei ole võimalik haiget tõhusalt tohterdada. Parkinsoni tõvest pole ametlik meditsiin kedagi terveks ravinud. Minu hoole all olnud parkinsonihaiged käivad aga juba 3-4 kuu pärast üksi turul, nende käed on lakanud värisemast."
Neumõvakin on valmis oma seisukohti tarmukalt kaitsma. Küsimusele, kuidas saab ta väita, et diabeeti pole olemas, kui kolmsada miljonit inimest maailmas kannatab selle all, et nende kõhunääre ei tooda insuliini, on tal vastus valmis: ei tegeldavat õige asjaga.
"Meil on loodud ühiskondlik organisatsioon, mis aitab kahe nädalaga diabeedist vabaneda. Vaja läheb ainult tund kehakultuuri päevas ja veel üht-teist... Saagem ükskord aru, et keha on nagu masinavärk, parem seda ise kõpitseda kui kannatada. Erilist tähelepanu peavad diabeetikud pühendama jalgadele. Lahendus oleks lihtne: õpetada suhkruhaigetele õppustel süsteem selgeks ja lasta neil omandatut kodus edasi teha. Me peame looma oma rakkudele inimlikud elamistingimused. Vaadake ringi, millega hellitatakse lapsi: šokolaad, mullijoogid ja muu niisugune kraam. Laps on 3-5-aastane, aga juba on tal diabeet. Me vajame ainult seda suhkrut, mis moodustub seedeprotsessi lõppproduktina. See, mida tänapäeval süüakse, tõstab kohe vere suhkrutaset ning kõhunääre peab pidevalt tootma insuliini. Ta on küll tubli töörügaja, aga kui kaua võib tema peal liugu lasta?"
Seda, et ka juba rinnalastel on avastatud diabeeti, kommenteerib professor järgmiselt.
"Titaeas avastatud diabeet on pärit emalt, kuid samas ei ole see pärilik. Pärilikke haigusi peale skisofreenia, hemofiilia ja alkoholismi ei olegi. Kui ema oli rase, sõi ta liiga palju ja lapsel on nüüd diabeet. Eelsoodumust tuleb muidugi tunnistada, kuid see ei ole määrav, kõik oleneb tingimustest. Kui laps elab samuti nagu vanemad (eluviis ja toitumine), siis on haigus kerge tekkima. Mul on tulnud puutuda kokku paljude diabeetikute peredega, kus see haigus on vanaemal, emal ja isal, aga lastel pole. Vanemad said aru, milles peitub viga, panid lapsed sportima ja end karastama, jooma vett ja närima porgandit, aga suhkur tuleb kõne alla ainult tähtpäevadel. Siis diabeedikartust pole."

SÜDA ASUB JALGADES
Neumõvakin läheb šokeerimisega veel kaugemale, väites, et ka vähktõbe pole sisuliselt olemas. Vähk olevat vaid seisund, milleni inimesed on end ise viinud. Vähihaigete saastatus on ületanud taluvuse piiri ning professor võib selle viie minutiga biolokatsiooniraami või silma vikerkesta järgi kindlaks teha.
"Kui organismis on minu määrangu järgi saasta 35%, võib olla tegu haavandi või põletikuga, kui aga juba 36-37%, ei pruugi onkoloogilisi probleeme sel hetkel küll olla, aga homme või ülehomme need tulevad. Saasta sees ei suuda rakk normaalselt eksisteerida, vaid hakkab muteeruma. Kui selliste rakkude mass ületab kriitilise piiri, ei ole enam võimalik ahelreaktsiooni peatada. Tegu on metastaasidega."
Saastatusest vabanemise teid kirjeldades nimetab professor kõigepealt vett, mis võivat tänapäeva haigustest ravida vähemalt pooli.
"Inimesed on lakanud vett joomast, eriti eakad. Juua tuleb vähemalt kaks liitrit vett päevas. Puhas vesi on elektrolüüt, sellesse on talletunud energia ja informatsioon. Mitte asjata ei sõnunud külatohtrid vanasti vett: nad sosistasid õigeid sõnu, mis panid vee tööle. Info salvestub vette ja hakkab hiljem toimima. Kui inimene joob vett vähe, siis veri pakseneb ja süda ei jõua seda enam edasi tõugata."
Südame kohta ütleb Neumõvakin, et see asub piltlikult öeldes jalgades. Kõik sõltub kapillaaride seisundist. Kui veresooned töötavad halvasti ja süda ei suuda paksenenud verd tõugata, kuhjub see suurtesse veresoontesse ja vererõhk tõuseb.
"Miks töötavad kapillaarid halvasti? Sellepärast, et need paiknevad lihastes! Inimene ei saa kehalise tegevuseta kuidagi terveks jääda. Võimelda tuleb iga päev. Kui te ei raiska päevas poolt tundi kehalistele harjutustele, on see päev teile kadunud. Vanus ei mängi mingit rolli, kuid eakatele on see põhimõte vaieldamatult tähtsam. Mõistagi võib ette tulla ka pause: tähtpäevi ja väikest napsivõtmist... Miks mitte! Kuid pärast seda tuleb süsteem jälle paika panna."

JOOGE VETT ÕIGEL AJAL
"Meditsiin on kõik koostisosadeks lõhkunud," kurdab eakas professor. "Kui vaadata inimest tervikorganismina, siis haigusi ei ole. Näiteks selline haigus nagu vitiliigo ravitakse organismi puhastades välja 2-3 kuuga."
Keegi ei risusta ju meelega oma organismi. Kust tekib siis ikkagi nii palju saasta? Neumõvakin toob näite.
"Kui mälute toitu halvasti ja neelate selle koos joogiga alla, siis teete kõik, et toit korralikult ei seeduks. Leib ja puder seeduvad poole tunni või tunniga ning maohappe kontsentratsioon ei pea selleks kõrge olema. Liha, kala ja muna nõuavad juba kangemat hapet ja seedimiseks kulub 2-3 tundi. Praetud või rasvane toit seeduvad sellises happes 4 tundi. Kui nüüd juua toiduga koos suvalist vedelikku, siis maomahl lahjeneb, hape kontsentratsioon alaneb ning toit ei seedu, vaid hakkab roiskuma, kleepub jämesooleseinte külge ning ükski klistiir ei suuda seda sealt kõrvaldada. Kõik see imendub ja muutub rakkude lahutamatuks osaks. Sealt liigub saast juba maksa ning kehas tekibki 30-35% saastatus. Maksast liigub kõik see edasi kopsudesse, kus hakkab nappima hapnikku, seejärel tõukab süda selle veresoontesse, neerudesse ja liigestesse."
Professor soovitab inimestel õppida õigesti sööma: toitu tuleb mäluda seni, kuni see on süljest nii läbi imbunud, et polegi enam võimalik aru saada, mida te suhu panite. Sellises seisus liigub suutäis justkui õlitatult makku.
Enne söögiaegu peaks jooma päeva jooksul poolteist kuni kolm liitrit vett, küllastama organismi veega ning kõik hakkab tööle nagu kord ja kohus.

HAAVAPUHASTAJAT ON HAKATUD JOOMA
Professor Neumõvakin üllatab inimesi veel ühe soovitusega: tilgutada joogivee hulka 3% vesinikülihapendit. Teatavasti on seda seni tuntud ikka rohkem haavade desinfitseerija ja juuste pleegitajana, kuid Neumõvakin tugineb dr William Douglassi töödele ja soovitab seda sisse võtta.
"See on vajalik, et hakkaks tööle immuunsüsteemi kaitsemehhanism, mis tapab ja hävitab kõik meie organismi sisevaenlased. Vesinikülihapend toimib katalüsaatorina, mis käivitab kõik reaktsioonid. Ja mis kõige tähtsam: selle aine mõjul hakkab organism saasta ümber töötama ja väljutama."
Vesinikülihapendi seespidise tarvitamise vastu protesteerib ilmselt enamus meedikuid. On avaldatud kartust, et see võib kahjustada mao limaskesta ja liigeseid, uhtuda organismist välja kaltsiumi ja teha muud kurja. Neumõvakin tunnistab ühelt poolt, et see aine pole loomulikult imerohi, kuid samas ei jäta ka selle kiitmist.
"Vesinikülihapendit tuleb täpselt doseerida. See on tugev hapendaja, mille üleküllus on ohtlik eriti siis, kui organism on liiga saastunud, üle 30%.
Ülihapend küllastab kudesid hapnikuga ning sellises olukorras suudab organism võidelda igasuguse nakkusega, tugevdada immuunsüsteemi, leida kaitset vähi eest ja vabaneda depressioonist."
Professor soovitab järgmist ravikuuri: esimesel päeval lastakse 50 ml vee hulka 1 tilk 3% vesinikülihapendit ning juuakse 3 korda päevas 30 minutit enne või 2 tundi pärast söömist ära. Igal järgmisel päeval suurendatakse ülihapendi doosi 1 tilga võrra. Kui kogus on kasvanud 10 tilgani, tehakse 2-3 päevane paus ning edasi tarvitataksegi 10 tilka 3 korda päevas koos 50 ml veega. Kui tuntakse maos kõrvetust ja suureneb higieritus, tuleb 1-2 päeval vähendada ülihapendi kogust või katkestada vahendi tarvitamine, kuni ebameeldivad nähud on kadunud.
Tõele au andes soovitab Neumõvakin vesinikülihapendit juba viiendat aastat. Ta loodab salamisi, et ehk on just vesinikülihapend see organismi immuunreservide stimuleerimise vahend, mida on nii kaua otsitud.
"Paljud elatanud inimesed tarvitavad seda ja tunnevad end paremini. See võib aidata infarkti, oblitereeriva endarteriidi ja isegi insuldi korral. Mõni arst on tunnistanud, et tilgutab veeni glükoosi asemel hoopis tasapisi vesinikülihapendit, kuigi selleks pole õigust. Inimesed on terveks saanud, kuigi enne seda polnud keegi suutnud neid aidata".

KÕIK OLENEB TEIST ENDIST
Kuidas võtab professor Neumõvakin kokku oma tervise säilitamise õpetuse? "Kõige tähtsam on õppida kasutama loomulikke looduslikke mehhanisme ja suhtuda tervisesse õigesti. Teil peab olema oma tervenemissüsteem, mis sisaldab võimlemisharjutusi, toitumis- ja joomispõhimõtteid ja kaks korda aastas organismi puhastamist.
Kui muuta otsustavalt eluviisi, võib saada jagu igast haigusest, kaasa arvatud vähk. Üht kopsuvähi metastaasidega elatanud daami näiteks keelduti opereerimast. Ta muutis eluviisi ning nüüd, 80-aastaselt, ületas oma vanusegrupi pikamaajooksu maailmarekordi: jooksis ühtejutti poolteist tundi.
Tähtis on ka optimistlik häälestatus. Inimesel peab olema kõik korras, eriti kodus."

Välisajakirjanduse põhjal Rein Kaasik